Arvestades, et viimastel hooaegadel on Kalevist mõnda Euroopa tippliigasse siirdutud korduvalt, otsustasimegi pisut meenutada - kes võiksid olla kalevlaste viimase 10 aasta parimad leegionärid?
Mängijad on järjestatud Eestis mängitud aastate põhjal (seega mitte paremusjärjestuses - toim.) ning arvesse on võetud just Kalevi särgis näidatud esitusi - see, kus mängija enne või pärast on pallinud, rolli ei mängi. Oluline on just fakt, kui palju mängija Kalevi edusse panustas.
Travis Reed (2006/2007; 2007/2008)
Oma esimesel hooajal Eestis valiti 203 sentimeetrit pikk Reed kohe nii Alexela korvpalli meistriliiga kui Balti liiga MVP-ks. Eesti liigas viskas keskmängija 2006-2007 hooajal keskmiselt 18,39 punkti ning võttis maha 7,14 lauapalli. Balti liigas oli ameeriklane põhiturniiri resultatiivseim, keskmiselt viskas ta 19,6 punkti mängu kohta. Kõik need faktid sundisid siinset meediat juba 2007. aasta kevadel rääkima Reedist kui ühest parimast Eestimaa pinnal mänginud leegionärist.
2008. aasta kevadel jäi Reed paraku finaalseeriast jalavalu tõttu eemale ja Eesti meistriks tal tulla ei õnnestunudki. Sellest hoolimata jõudis ameeriklane kahe hooaja jooksul osaleda Kalevi särgis 121 ametlikus mängus, kogudes keskmiselt 17,8 punkti ja 6,9 lauapalli. Nende näitajate ja tugeva korvialuse võitlejana Reedi siinmail meenutama on jäädudki.
Ka Linehanist on räägitud kui ühest parimast siinmail pallinud välismaalasest. 175 sentimeetri juures viskas tagamängija meistriliigas keskmiselt 12,9 punkti, Balti liigas jäi mehe nimele 13,2 silma mängu kohta. Seeläbi klubi ka Eesti meistritiitlini ja Balti liiga TOP 6 sekka aidanud Linehani puhul on tagantjärele eraldi kiidetud kaitsetegevust. Eriti osav oli mängumees vaheltlõigete sooritamises.
Linehani tegutsemist kaitsefaasis all on hiljem eeskujuks toonud ka Kalev/Cramo praegune peatreener
Alar Varrak. "Kaitses oli ta tõesti hea. Tubli vend ning väga kasulik leid oli, suutis hoolimata kasvust enda tugevused maksma panna," iseloomustab Varrak.
2014. aasta jõulupühadel oma maja sissesõiduhoovis maha lastud Fox suutis end sarnaselt Linehanile ühe hooajaga siinsete korvpallisõprade südametesse mängida. Balti liigas viskas ameeriklane keskmiselt 14,2 punkti ja võttis maha 6,7 lauapalli. Korra teenis ta ka Balti liiga kuu parima mängija tiitli.
"Mina olin sel hooajal alles esimest aastat Kalevi abitreener ja seega väga detailselt kohe kõik ette ei löö. Muidu oli ta aga pull kuju ja väga positiivne inimene, kindlasti meile suureks abiks korvi all," kirjeldab Alar Varrak varalahkunud Foxi.
Michael Dunigan (2010/2011)
Vaid 21-aastaselt laenulepinguga Eestisse tulnud Dunigan aitas Cramo pärast untsuläinud 2009-10 hooaega taas meistritiitlini, visates hooajaga keskmiselt 11,12 punkti ja võttes maha 7,96 lauapalli. Ka Balti liigas oli ameeriklane võimas, teenides korra ka kuu parima mängija auhinna.
Varrak iseloomustab sel suvel Cleveland Cavaliersiga koos harjutanud Dunigani samuti kui armutut korvialust võitlejat. Dunigani panust meeskonna edusse kinnitab ka fakt, et mees valiti Eurobasketi poolt Eesti meistriliiga parimaks keskmängijaks, samuti valisid 208 sentimeetrit pika mängumehe parimate välismaalaste sekka Delfi lugejad. Lisaks arvas Kalevi abitreener
Martin Müürsepp pärast Dunigani lahkumist, et küll ameeriklane 2011. aasta NBA
draftis ära valitakse. Siiski tänaseni tal läbimurret maailma tugevaimas korvpalliliigas teha pole õnnestunud.
Armands Škele (2010/2011; 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014 (vaid kolm mängu meistriliigas); 2014/2015)
32-aastane Škele ilmselt suuremat tutvustamist ei vaja. Kohe avahooajal valiti lätlane meistriliiga finaalseeria väärtuslikeimaks mängijaks. Lisaks on tal Kaleviga õnnestunud tulla 3-kordseks Eesti meistriks.
"Škelega võis küll erinevaid probleeme olla, aga ei saa salata, et nii Eesti liigas, Balti liigas kui VTB-s oli ta meile ikka mitu hooaega väga vajalik mees. Ainult viimasel aastal vajus asi ehk pisut ära ja siis võttis juba tema rolli [Rain] Veideman üle," tunnustab lõunanaabrist tagamängijat ka Varrak.
Vlad Moldoveanu (2013/2014)
207 sentimeetrit pikk Rumeenia vägilane aitas 2014. aastal Kalevi järjekordse meistritiitlini, tõustes finaalseerias ka kõige väärtuslikumaks mängijaks. VTB liigas panustas ta keskmiselt 13,2 punkti ja 5 lauapalli. Alexela meistriliiga play-offis olid tema keskmised numbrid 14,2 punkti ja 8,5 lauapalli.
Pärast Eestist lahkumist on Moldoveanu saanud kaks hooaega mängida Euroliigas. "Siin mängimine andis talle kindlasti palju enesekindlust juurde. Oli hea diil mõlemale poolele - tema sai siin mänguaega ja kindlust, meie rahvusvahelisel tasemel korvialuse jõu," kiidab Varrak rumeenlast.
Rolands Freimanis (2014/2015; 2015/2016)
Kui Freimanise panus ehk iga mäng sulaselgelt välja ei kooru, näitas eelmine hooaeg hästi ära, kui oluline mees Läti koondislane Alar Varraku juhendatavale tiimile ikkagi on. Pärast Kaasani Unicsisse siirdumist oli Kalevi mäng esialgu tugevalt haavatud ning näiteks sõnas
Moskva oblasti Himki peatreener Rimas Kurtinaitis mullu jaanuaris: "Freimanis lahkus Kalevist ja ta oli pool meeskonnast. Võib-olla sellepärast polnud täna raske mäng."
"Eks Freimanisel on teatavad miinused, mis Unicsi tasemel mängides välja lõid. Samas on tal ka selged ja suured plussid," võttis Varrak lätlase fenomeni lühidalt kokku.
Scott Machado (2014/2015)
Kuigi Alexela meistriliiga finaalseerias suutsid TÜ/Rock ja
Gert Kullamäe Machado ning Kalevi üle kavaldada, oli hooaeg tervikuna mängujuhile vägagi edukas. VTB liigas sai ta 30 mänguga kirja keskmiselt 15,2 punkti, 4,3 lauapalli ja 7,7 korvisöötu. Seeläbi märgiti Machado ära ka põhihooaja parimate valimisel, lisaks kuulutati ta märtsis Ühisliiga parimaks mängijaks.
"Eks tema positsioonil tuli tihti neid mängu lõppe otsustada ja mõnikord see ei pruukinud õnnestuda. Laiemas plaanis oli see protsent aga oluliselt suurem, kus ta meid mängus hoidis või võidu ära tõi," kiidab Varrak. Mängujuhti soovis ta oma tiimis näha ka tänavu, paraku Kalevi rahakott Machado peale ei hakanud.
Frank Elegar (2012/2013; 2013/2014; 2014/2015)
Hetkel Türgi kõrgliigas palliv Elegar pakkus mullu kõneainet sellega, kui ta Kalevist otse Itaalia tippmeeskonda Milano Emporio Armanisse siirdus. Põhjuseks taaskord head näitajad VTB Ühisliigas - keskmiselt sai ta kirja 14,9 punkti ja 11,3 lauapalli.
Elegari olemuse võtab Varrak kokku nii: "Kuigi positsioon oli temal ja Boone'il sarnane, siis otseselt neid ma ikkagi ei võrdleks. Jah, mõlemad näitasid kõvasid numbreid, aga Elegari puhul oli ikkagi märgata, kuidas ta just siin olles vaikselt arenes ja asju juurde õppis. Boone'i kohta võiks öelda, et tema tuli siia nii-öelda valmisproduktina."
Freimanise, Elegari ja Boone'i üleminekud näitavad hästi ära, kuivõrd olulist rolli väärt välismängijate siiameelitamisel mängib VTB Ühisliiga. Ühelt poolt saavad leegionärid end proovile panna Euroopa ühes tugevaimas liigas, teisalt on neil võimalus tõusta meeskonna liidriks ning teenida leping juba mõne Ühisliiga tipu juures. Kui varem räägiti Kalevist lahkujate puhul Hiinasse või Puerto Ricosse siirdumisest, siis näitavad viimased kaks hooaega, et radaril on ka sellised tiimid nagu Himki, Unics ja Olimpia Milano.
Ühisliigas jõudis äsja Himkisse siirdunud Boone kirja saada 14 mängu, visates keskmiselt 13,4 punkti ja võttes maha 11,5 lauapalli. "Ega ju algul tema kohta väga midagi ei peetud. Vaikselt ta siin aga kohanes, näitajad läksid ülesse ja läinud ta juba oligi," iseloomustab Varrak Boone'i.
Kui näiteks Petšerovi puhul jääb põhjapanevama hinnangu andmisel takistavaks fakt, et ukrainlane Eesti klubis minimaalselt platsil käis, siis Akognoni (ja ka Fisherit) ei ole tagantjärele üleliia hinnatud ehk seetõttu, et Kalevil too hooaeg täielikult ebaõnnestus. Hiljem põgusalt ka Dallas Mavericksi esindada jõudnud Akognon viskas Kalevi särgis Alexela meistriliigas keskmiselt 15 punkti, Balti liigas oli Nigeeria taustaga tagamängija keskmine punktisaak 17,5, VTB Ühsliigas jäi Akognoni keskmiseks saldoks 15 silma.
Sellest hoolimata jäi Kalev 2009-10 hooajal ainsat korda viimase 10 hooaja jooksul meistriliiga finaalist eemale, Balti liigas lepiti 7. kohaga. "Akognon oli minu hinnangul üks osavamaid rünnaku osas. Lihsalt tol aastal oli meil säästusats ja tulemused ehk nii head ei olnud. Võibolla ta ka isetses pisut palju, aga laias laastus oli näha, et mehel klassi on," hindab Varrak Akognoni panust.