MMA Blogi: Järgmine matš silmapiiril
Vahetult pärast eelmist matši puhkasin ühe nädala täies mahus. Sealt edasi tegin kahe kuu jooksul viis ja pool tugevamat treeningnädalat, sealhulgas ühe treeninglaagri, ning tugevamate nädalate vahele kaks ja pool kergema koormusega nädalat. Käesoleval nädalal on käimas samuti tugev rassimine laupäevani välja. Eilne hommik algas kl 8.30 Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis, kus Steni, Alari ja Kaupoga sprinte mõõtsime ja rauda kaalusime. Seejärel otse füsioteraapiasse, millega sain ühele poole kl 12.00. Õhtul kl 17.30 võtsime viimast aga maadlusmatil. Pärast seda lidusin kibekiirelt taas Tallinna, kus kütan tänasest kuni neljapäevani.
Mis seis on?
Seis on hea! Vorm on hooaja algusest saati liikunud tõusvas joones ning ka võitlustehniline komplekt täieneb pidevalt. Hooaeg ise on muidugi päris pikale venimas: kui lepingute järgi alustasin täiskohaga sportimist maikuus, siis tegelikult alustasin põhja ladumisega juba märtsis. Sellele eelnes aga veel paar kuud maadluse Eesti meistrivõistlusteks valmistumist, mis paneb käesoleva hooaja sisulise alguse 2015. aasta jaanuarisse. Aasta seega täis ja ~4 kuud veel minna! Tööd on tehtud põhjalikult ning mis seal salata, rutiin annab siit-sealt natuke vaimule pihta - tahaks korraks sellest maailmast välja astuda ja siis värskelt uuesti lammutama hakata -, aga ei midagi, mis segaks veebruarikuus isukalt paugutamast.
Kuigi vabavõitluses hooajal väga konkreetset algust ja lõppu ei ole, kipuvad asjad liikuma nii, et suvekuudel toimub võistlusi oluliselt vähem. Nii kujunebki hooaja alguseks augustikuu keskpaik / september ja lõpuks mai / juuni keskpaik. Täiesti normaalne hooaeg, mis võrreldav teiste spordialadega. Kui hooaeg läbi, võetakse natuke puhkust ja seejärel hakatakse taas uueks hooajaks põhja ladumisega peale. Muidugi on sportlaste võistlusrütmid erinevad - kuna matše on võimalik leida aastaringselt, teeb mõni sportlane oma tsükleid ka näiteks poole aasta või isegi ühe matši kaupa, minnes seejärel natuke pikemale „järelemõtlemispausile".
Miks nii salapärane?
Juba peatükk-kaks loetud ning tuleva võistluse kohta ei mingit infot? Jah, nii on - matši väljakuulutamise õigus on promootoril ja kuna võistluste korraldaja ei ole seda ise veel teinud, ei ole ka minul õigust siin laialt lobiseda :) See kehtib nii konkreetsel võistlusel osalemise kui ka võimalike vastaste kohta käiva info jagamisele. Usun siiski, et pikalt ei tule fännidel oodata!
Mis matši saabudes muutub?
Mida lähemale võistlus jõuab, seda teravamaks hakatakse vormi ajama. Üldfüüsilistel treeningutel hakatakse vastupidavusele ja mahule eelistama plahvatust ja kiirust. Neid omadusi treenitakse muidugi ka varem, aga see on koht, kui nimetatu on vaja maksimumini viia. Vastupidavus tiksub muidugi all edasi (matši eeldatav pikkus on 3 x 5 minutit), aga sellele lähenetakse nüüd juba natuke delikaatsemalt - vindi kerget ülekeeramist enam endale lubada ei saa ning treeningutest täielik taastumine on aina olulisemal kohal.
Matitreeningud lähevad päev-päevalt võistlusformaadile sarnasemaks nii ajalises võtmes kui ka sisuliselt. Pingutuse ja puhkuse vahekord liigub mõõtmetesse, mis vastavad võimalikult täpselt matšiaegsele pingutusele. Tehniliste oskuste fookus läheb samuti natuke kitsamaks: rohkem keskendutakse täismängule ja vähem uute oskuste õppimisele. Kui vastane on juba teada, muudab ka see treeningute sisu: vastavalt mänguplaanile kulutatakse rohkem aega nendele tehnikatele, mida arvatakse just selles konkreetses matšis vaja minevat, ning vähem energiat pannakse sinna, mida arvatakse selles matšis mitte juhtuvat. Muidugi on vastaste vahetumine viimasel hetkel selles spordis päris sage (vigastused jms), seega võib väga spetsiifiliselt ühe konkreetse vastasega võitlemisele keskendumine sportlasele karuteene teha: saades 7 päeva enne matši teada, et nüüd on sinu vastaseks hoopis keegi teine, täiesti teistsuguse profiiliga võitleja, võib see kogu mänguplaani ja treeningutel eritähelepanu all olnu pea peale pöörata. Siiski, ega ükski oskus mööda külgi maha ei jookse ning lõpuks minnakse areenile ikkagi oma mängu mängima, mitte vastase pilli järgi tantsima.
Nagu ikka, on olulisel kohal ka puhkamine-toitumine-taastumine. Seetõttu toimub selle aja sees treeningplaanis rohkem jooksvaid muutusi, kuna enesetunde ja vormi teraviku moodustumise jälgimine on natuke põhjalikum. Kindlasti on siin sees ka omajagu individuaalsust. Ja muidugi - kaalunumbril tuleb silma peal hoida. Kelle puhul natuke rohkem, kelle puhul palju rohkem :) Lisaks eelnimetatule tuleb silm peal hoida ka muul igapäevasel olmel - külma ei tohi saada, haiguste külgekorjamise võimalus tuleb minimeerida ning panna selleks ajaks ootele ka muud lollused, mis valmistumist ja võistlemist ohustada võivad. Lõpuks on meie põhitöö ikkagi võistlemine, mitte treenimine - ja kui võistlustele ei jõua, on lood hapud.
Ka üldises plaanis tuleb mõnevõrra siginat-saginat juurde: asjade pakkimist, sponsorite ja fännidega suhtlemist, reisikorraldusi ja logistikat ning muud taolist - otsida üles kapipõhja peidetud kaalulangetamisülikond ja kontrollida, et reisidokumendid ja meditsiinitõendid oleksid veel kehtivad.
Aga füsioteraapia? Vot see on üks koht, kus ei muutu mitte midagi :)
Lõpetuseks neli lihtsat harjutust ringtreeningust, millega nüüd, matši eel, tuleb otsad koomale tõmmata. Kaks esimest minu ja kaks järgmist Alar Hutrovi esituses. Harjutuskohaks meie lemmik Tartu Ülikooli kergejõustikuhall - koht, kus on lihtsalt kõik vajalik olemas:
