Lõplikult süüdi: riigikohus langetas otsuse Neinar Seli kriminaalasjas

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et Neinar Seli on süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises. Kolleegium rahuldas osaliselt Neinar Seli kaitsja kassatsiooni ja muutis maa- ning ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, kuid nõustus lõppjäreldusega, et Neinar Seli on talle süüdistuses ette heidetud korruptsioonikuriteo toime pannud.

Riigikohtu hinnangul lugesid kohtud nõuetekohaselt tõendatuks, et Neinar Seli, kes oli nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti Olümpiakomitee president, hääletas Tallinna Sadama nõukogu 31. oktoobri 2013. a koosolekul otsuse poolt maksta Eesti Olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust, teatas riigikohtu pressiesindaja.

Korruptsioonivastane seadus keelab ametiisiku osalemise otsuse vastuvõtmises, kui otsuse tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on nn huvide konfliktiga. Toimingupiirangut on rikutud ka siis, kui sellega varalist kahju ei kaasne.
Neinar Seli kriminaalasja õiguslik põhiküsimus oli see, kas süüdistatav Tallinna Sadama nõukogu esimehena oli ametiisik, kes pidi järgima korruptsioonivastases seaduses ette nähtud toimingupiiranguid.

Riigikohus selgitas, et korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangud laienevad ka riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmele, kelle on ametisse valinud riik. Selline nõukogu liige on korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisik, sest riigivaraseadus paneb talle ülesande tagada äriühingus riigi huvide kaitse, kui see ei satu vastuollu tema kohustustega äriühingu ees.

Neinar Seli oli Tallinna Sadama nõukogus riigi esindaja ja seega ka ametiisik. Eesti Olümpiakomitee oli aga Neinar Seliga seotud isik.

Osaledes Eesti Olümpiakomiteele toetuse andmise otsustamisel, eiras Neinar Seli korruptsioonivastast seadust. Arvestades kavandatud toetuse summat – 250 000 eurot –, rikkus Neinar Seli toimingupiirangut suures ulatuses, mis on karistatav kuriteona.

Seli on varem lubanud, et süüdimõistva otsuse korral astub ta tagasi Eesti Olümpiakomitee presidendi kohalt. "Kellelegi ei meeldi kohtu all olla ega süüdimõistvat otsust saada. Aga kui seda on vaja, siis Eesti spordi eest kohtus käia on ka teatud mõttes auasi," teatas Seli aasta algul pärast esimeses kohtuastmes süüdi jäämist spordialaliitudele saadetud kirjas.

"Kohtuasja algatamine ja protsess ei ole põhjus võitlusest loobumiseks ning tegemist on esimese astme seisukohaga," kirjutas ta. "Juhul, kui otsus jääb jõusse ka kohtu viimases astmes, astun EOK presidendi ametist tagasi. Siin ei ole täna ega saa olema tulevikus mitmeti mõistmist."