Kas jalgpall on tõusmas Ameerika rahvusalade hulka?

Kui öelda keskmisele ameeriklasele märksõna football, seostuvad talle sellega eelkõige kiivrite ja suurte kaitsmetega laiad mehed, kes üksteise vahel ovaalset palli loobivad. Viimaste aastate trendid näitavad aga, et touchdownide ja field goalide vahele hakkavad trügima ka sellised mõisted nagu tõrje, tsenderdus ja "lihtlabane" värav.

Viimatised märksõnad kuuluvad mõistagi nii-öelda Euroopa jalgpallile ehk soccerile, mis siinses maailmajaos "spordialade kuningaks" tituleeritud on. Üle lombi on asjad aga seni teisiti olnud. USA-s on ikka domineerinud kolm peamist ala korvpalli, pesapalli ja ameerika jalgpalli näol. Kas on võimalik, et soccer peagi nende kolme vägeva kõrvale Ameerika Ühendriikide neljandaks rahvusalaks tõuseb?

Kuiv statistika ja ajakirjanike-spordifunktsionäride arvamus ütleb: "jah!". Võtame alustuseks 2014. ja 2015. aastanumbri Ameerika vaadatuimad spordisündmused - Wall Street Journali uuringu põhjal troonib selle tabeli tipus NCAA korvpalliliiga finaal 28,3 miljoni vaatajaga.

Naiste MM-finaalil rohkem jälgijaid kui NBA otsustaval mängul

Sellele järgneb juba naiste jalgpalli MM-finaal USA ja Jaapani vahel, kus ameeriklannade 5:2 võitu tunnistas teleri vahendusel 26,7 miljonit spordisõpra. Aasta varem toimunud meeste jalgpalli MM-finaal Argentiina ja Saksamaa vahel naelutas telerite ette 26,5 miljonit ameeriklast (tõsi, 9,2 miljonit neist tuli läbi Ameerika hispaaniakeelse telekanali Univisoni).

Pesapalli World Seriesi finaalmäng 2014. aastal tõi aga telerite ette "vaid" 23,5 miljonit vaatajat, NBA otsustavat kuuendat mängu jälgis tänavu suvel 23 miljonit ameeriklast. Võrdluseks, 2015. aasta NHL-i Stanley Cupi otsustavale mängule heitis teleri vahendusel silma peale 8 miljonit.

Tõsi, neil numbritel on ka teatav "aga" - nagu öeldud, siis meeste MM-finaalis mängis suurt osa ka Ameerika hispaaniakeelne elanikkond ning naiste MM-i puhul ei saa kuidagi mööda vaadata ameeriklannade enda edukusest, mis patriootlikud kodanikud paratamatult sündmust jälgima sundis.

Midagi need arvud aga siiski tõestavad ning numbrijada jätkuks võime välja tuua ka fakti, et kui veel 1974. aastal oli Ameerikas 100 000 registreeritud noorjalgpallurit, siis tänaseks päevaks on see tõusnud koguni 3 miljonini (!). Seega on vahepealse ajaga noorjalgpallurite arv kasvanud koguni 30-kordselt.

Pesapalli ja ameerika jalgpalli pealekasv väheneb

See tõus on seda ilmekam, et riigi ajalooliselt kaks suurimat ala - pesapall ja ameerika jalgpall - on kurtnud, et pealekasv aastate jooksul aina väheneb.

Ilmekas on ka asjaolu, et 12-24-aastaste ameeriklaste seas on jalgpall hetkel populaarsuselt teine ala. Esikohal troonib endiselt NFL (24,1%), jalgpall järgneb neile 13,7 protsendiga ja kolmandalt kohalt leiame korvpalliliiga NBA 13,1 protsendiga. Pesapalliliiga MLB "lonkab jalga" juba 8,1 protsendiga.

Ameerika hispaaniakeelses keskkonnas on jalgpall aga selgelt juba trooni haaranud - seda peab oma lemmikalaks koguni 26,1% 12-24-aastastest. Järgnevad NFL (17,9%) MLB (10,2%) ja NBA (9,3%). Ka siin tuleb möönda, et kui NFL-i, NBA ja MLB puhul on arvestuses vaid üks (kohalik) liiga, siis jalgpalli puhul arvestatakse lisaks kohalikule jalgpalliliigale MLS-ile sisse ka Euroopa jalgpall, eesotsas Premier League'iga.

7-8 hommikul algavad Premier League'i mängud toovad telerite ette ligi pool miljonit

Konkurentsivõimet ja tõusvat trendi tõestab see aga sellegipoolest - arvestame siinkohal kasvõi fakti, et kui näiteks korvpalli puhul sisse arvestada Euroliiga, siis reitinguid see oluliselt ei tõstaks. Ka on eelnevate numbrite puhul oluline uuritav vanuseklass - just 12-24-aastased näitavad, mis on viimase aja trendid ning mis võiks ka edaspidi populaarne olla.

Jalgpalli tõusu ilmestab veel fakt, et Ameerika juhtivkanalid nagu NBC on aastas kulutamas sadu miljoneid dollareid, et kajastada Inglismaa kõrgliigat. Ja seda tehakse põhjusega - keskmiselt jälgib Premier League'i mänge otsepildis üle 400 000 ameeriklase. Kuigi see arv üle 300 miljoni elanikuga riigis esiti midagi silmipimestavat pole, tuleb siin arvestada ka faktiga, et osad Inglismaa jalgpallimängud algavad ajal, kui suur osa lombitagust maailma veel õndsat und magab - ehk 7-8 paiku hommikul.

Võrdluseks - näiteks kohaliku jäähokiliiga NHL-i mängud, mis pahatihti enam eetriaega ei leiagi, koguvad keskmiselt 340 000 telerivaatajat. Viimase ülekandenüansina tasub välja tuua ka Meistrite liiga, mis ameeriklaste jaoks küll ebamugaval ajal (tööpäeva lõunal) algab, kuid mis endiselt sadu tuhandeid vaatajaid telerite ette toob (näiteks 2014-15 hooajal vaatas mänge keskmiselt 355 000 ameeriklast, finaali Juventuse-Barcelona vahel jälgis juba 2,2 miljonit - toim).

Beckham, Gerrard, Drogba ja Pirlo kui "mainekujundajad"

Käsitledes põgusalt ka kohalikku jalgpalliliigat MLS-i, tasub positiivse näitajana välja tuua, et äsjalõppenud hooajal tehti uus rekord sellega, et staadionitel jälgis mänge keskmiselt üle 21 500 pealtvaataja. See tähendab, et ühe hooajaga kasvas pealtvaatajate arv koguni 12,7 protsenti. Ühegi teise spordiala kõrgliiga pole läbi ajaloo ühe aastaga sellist tõusu läbi elanud.

MLS-i tõusu juures on kahtlemata olulist rolli mänginud ka suur raha, mis liiga arendamiseks kulutatud on. Seeläbi toimus ka esimene tõsisem maineprojekt, kui jalgpalliikoon David Beckham 2007. aastal Los Angeles Galaxyga liitus. Viimastel hooaegadel on säärased käigud saanud juba tavaks ja suurtemate nimedena on MLS-i mängima tulnud Andrea Pirlo, Steven Gerrard, Frank Lampard, David Villa, Didier Drogba, Kaká ja Robbie Keane.

Kui eelnimetatute puhul mängib rolli ka meeste vanus, misläbi karjääri lõpusirgel suurte rahapakkide järele tullakse, siis liiga maine ja taseme tõusust räägib ka fakt, et siia on pallima tulnud oma parimas mängijaeas mehed, nagu Sebastian Giovinco ja Giovani dos Santos. Esimene neist siirdus kõikide võimaluste maale Juventusest, teine - Barcelona taustaga dos Santos võttis teekonna ette Villarrealist.

Ehk oodatust vähem on kerkinud MLS-i televaatajate numbrid, kuid ka need arvud teevad iga-aastaselt keskmiselt 4-5-protsendilisi tõuse. Tänavu vaatas Ameerika kõrgliigat teleri vahendusel keskmiselt 250 000 kohalikku. Liiga levitamisel mängib olulist rolli ka fakt, et tänavu näitasid sealseid mänge nii Eurosport kui Inglismaa telehiid Sky Sports.

Legendaarne jalgpallitreener Jürgen Klinsmann tõstab rahvuskoondist uutesse kõrgustesse

Viimase eduloona olgu ära märgitud ka Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondise tugevad esitused rahvusvahelisel areenil. Mullusel MM-il jäeti alagrupis selja taha nii Portugali kui Ghana koondis, samuti anti vägev lahing hilisemale meistrile Saksamaale, kellele minimaalselt 0:1 alla jäädi. Kaheksandikfinaalis tunnistati lisaajal küll teise tõusva jõu Belgia 2:1 paremust, kuid ka sealnäidatud esitus (ja eriti väravavaht Tim Howardi tõrjetöö) võitis austajaid üle maailma.

Samalt MM-ilt väärib väljatoomist veel üks vaatajanumber - 2:2 viik Portugaliga jõudis 24,7 miljoni ameeriklaseni. Ka see number oli suurem, kui mistahes 2014. aasta NBA finaalseeria viiest mängust.

Seega - kuigi ameeriklasi meelitavad endiselt eelkõige superstaarid (Portugali mängu puhul Cristiano Ronaldo, MLS-is Lampard, Gerrard jt) ja oma riigi edu (USA naiskonna kuld MM-il), siis ei saa salata, et jalgpall ehk soccer enda teed aina enam ameeriklaste südametesse sillutamas on.

Tõusvad telenumbrid, kerkiv publikuhuvi staadionil, oma koondise edu rahvusvahelisel areenil ja pealekasvava põlvkonna aina intensiivistuv huvi jalgpalli vastu lubavad eeldada, et soccer peagi tõsise konkurendina ameerika jalgpalli, pesapalli ja korvpalli kõrvale kerkib. Kas ta sarnaselt muule maailmale neist ka möödub? Seda näitab juba aeg.