"Mis on pikamaaujujaks saamise eeldus? Mahud, mahud ja veelkord mahud. See tähendab, et basseinis peab tegema pikki trenne. Siit algabki probleem," ütleb koondise peatreener Riho Aljand.

55-aastane treener toob välja kaks põhjust, mis Eestis pikamaaujujaks saamise võimalusi pärsivad.

"Esiteks, meie ujulad on ülerahvastatud ja trennid tuleb kiiresti ära teha. Nii jäävadki need ujujad, kellel oleks potentsiaali pikematel distantsidel läbi lüüa, juba noorena varju ja ei jõua oma aega ära oodata," tõdeb Aljand. Ta lisab, et meil puudub jätkuvalt tipptasemel 50 meetri bassein, mis oleks mõeldud üksnes sportlastele.

"Teiseks, näiteks Inglismaal ja Austraalias lähevad lapsed juba ammu kooli kella üheksaks, mitte kaheksaks. Nii jõuavad ujujad hommikul teha korraliku trenni ära. Meil varahommikul üldiselt kõva trenni teha ei saa, sest enne kella seitset hommikul avatakse minu teada Harjumaal vaid Keila ujula."

Aljand meenutab kümne aasta tagust aega, kui ta käis eraldi koolijuhtidega vestlemas, et tütred Triin ja Berit võiksid vahel koolipäeva alustada teistest tund aega hiljem. "Et tippu jõuda, tuleb paratamatult selliseid asju teha," nendib ta.

Eesti kiireim ujuja, kroolispets Pjotr Degtjarjov vastab samale küsimusele läbi huumoriprisma.

"Ujujate seas on selline ütlemine – naljaga muidugi –, et kõik pikamaaujujad on natukene lollakad. Normaalne inimene ju lihtsalt ei suuda nii palju järjest ujuda! Hea näide on olümpiavõitja ja maailmarekordimees hiinlane Sun Yang, kelle käitumisest ja intervjuudest võib aru saada, et tegu pole kõige intelligentsema inimesega. (Naerab.) Nii et ehk on see ainult hea, et meil tegelevad kõik sprindiga."