Eesti mees: On mul seda D-vitamiini ikka vaja?

Sportlikust huvist oma D-vitamiinitaset mõõtma hakanud synlab laborispetsialist Jaak avastas, et tema näit oli oluliselt alla ettenähtud normi. Enne kui ta hakkas hoogsalt vitamiine sööma, uuris ta välja, miks seda D-vitamiini üldse vaja on. Jaak rääkis oma loo ajakirja Tervis Pluss novembrinumbris.

Laenates sõnu oma lapsepõlvekangelaselt Agu Sihvkalt - et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama mitme aasta tagusest ajast. Oli aasta 2013. Olin pikka aega töötanud meditsiinilaboris, kus erinevad vereanalüüsid ümbritsesid mind igast küljest. Iseenda testimiseni aga ei jõudnud. Teate ju küll, tüüpiline mees! Kui lõpuks jõudsin, jäi D-vitamiini analüüs kuidagi varju, glükoosi (veresuhkru), kolesterooli, hemogrammi jt "tähtsate" analüüside kõrval tundus see vähetähtis. Sai ennemuiste ilma elatud, saab ka edaspidi.

D-vitamiini analüüsi lasin teha sama aasta oktoobris. Olime just kokku pannud esimese erakliendile suunatud analüüside paketi (Tervisesportlase pakett), mida tahtsin kohe enda peal katsetada. See hõlmas ka D-vitamiini analüüsi, minusugusel keskmisel põhjamaisel härral oli tase loomulikult alla normi. Näit oli 49,2, normaalne oleks üle 75. Ei osanud sellest nagu midagi arvata. Ülejäänud analüüsid olid korras ja asi vajus unustuse hõlma.

Jälle alla normi!

Uuesti testisin D-vitamiini sisaldust veres umbes pool aastat hiljem, 2014. aasta mais. Jälle alla normi. Tookord oli tase veel madalam - 42,3. Nüüd hakkasin mõtlema, et mis see D-vitamiin ikkagi on ja võib-olla on mul seda tõesti vaja. Otsustasin siiski suvepuhkuse ära oodata, lootuses, et kogun päikese abil piisava vitamiinivaru. Samal ajal üritasin tungida D-vitamiini saladustesse ehk, tsiteerides üht kuulsat eksraadiohäält: "Nüüd suumime teemasse sisse."

D-vitamiinist rääkides pean silmas selle D₃-vormi (kolekaltsiferool), millest osa jõuab meieni loomse toiduga (põhiliselt saame seda kalast), kuid mille suurem kogus sünteesitakse nahas UVB-kiirguse toimel. On olemas ka D₂-vitamiin, mida meie organism ei sünteesi ja mida saab valdavalt taimsest toidust. D₃-vitamiin tõstab bioloogiliselt kättesaadava D-vitamiini taset vereseerumis kolm korda tõhusamalt kui D₂-vitamiin. Lisaks püsib D₃-vitamiin vereringes kolm korda kauem.

Kui palju vitamiini me päevas vajame? Vastus oleneb mitmest asjaolust: kas ja kui palju viibime päikese käes ning milline on meie vitamiini baastase veres. Kui see on normaalne, vajame selle säilitamiseks 800-1000 ühikut (IU) päevas. Kui mitte, on organismil kuni taseme normaliseerumiseni tarvis 1000-2000 ühikut vitamiini päevas.

Kas mul on seda ikka vaja?

Tuleb välja, et on. Vitamiinipuudust ei märka kohe, aga selle mõjud on pikaajalised. Üks tähtsamaid D-vitamiini funktsioone on soodustada kaltsiumi ja fosfori imendumist. Ehk normist madalama D-vitamiini taseme korral ei saa organism toidust piisavalt kätte kaltsiumi ja fosforit. Ja see omakorda võib viia luude hõrenemise ning vanemas eas osteoporoosini. Täitsa tõsiseltvõetav oht.

Lisaks seostatakse D-vitamiini vähivastase toimega. Näiteks rinnavähi teadusuuringust selgus, et naistel, kelle D-vitamiini näit oli üle 120, oli haigestumise risk poole väiksem kui neil, kelle näit jäi alla 32. Samasugust efekti on märgatud ka osa teiste kasvajatüüpide puhul. Samuti kaitseb D-vitamiin meie südant ja veresoonkonda. Pikemaajalise vitamiinivaeguse korral suureneb infarktioht. Vitamiin aitab hoida ka vererõhku kontrolli all.

Kirjeldatud näited olid pika vinnaga. Palju kiiremini võib aga märgata toimet immuunsüsteemile - vitamiin aitab talveperioodil hoiduda ülemiste hingamisteede nakkustest (nt gripist). Üheks selgemaks vitamiinipuuduse sümptomiks on ka väsimus. Kevadperioodil justkui möödapääsmatu, aga lihtne vitamiinikuur võib aidata sellest üle saada.

Soovitan teha vereanalüüse, mis näitavad ära baastaseme ja annavad objektiivset tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas on mõjunud läbitehtud (või pooleliolev) kuur. See ei kehti ainult D-vitamiini kohta. Pole mõtet pimesi vitamiine ja toidulisandeid tarvitada, kui organism neid tegelikult ei vaja. Veri on selles mõttes väga tänuväärne vedelik, et peegeldab suurepäraselt organismi hetkeseisu. Enamasti palju täpsemini, kui inimene ise oma tervist hinnata suudab.

Loe Jaagu lugu edasi novembrikuu ajakirjas Tervis Pluss:
- miks päikesest enam ei piisa?
- kust siis D-vitamiini saada?
- kuidas D-vitamiin aitas väsimuse vastu?
- mida ma testimisest järeldan?

Autor: Jaak Jänes, synlab laborispetsialist