EELVAADE: Vene ja Kanguri koduklubid alustavad Euroliiga hooaega - mida meeskondlikult ja individuaalselt oodata?

Täna õhtul peavad oma selle hooaja esimesed Euroliiga mängud Siim-Sander Vene leivaisa Kaunase Žalgiris ja Kristjan Kanguri koduklubi Laboral Kutxa.

Kui Vene tegi kolmapäevases trennis liiga oma hüppeliigesele ja peab seetõttu palliplatsidelt kaheks-kolmeks nädalaks eemale jääma, siis kõigi eelduste kohaselt saab Kangur end aastase vahe järel täna taas Euroopa tugevaimas klubisarjas proovile panna.

Läbi aegade on tegu kolmanda hooajaga, mil Eesti korvpallisõbrad kahele oma koondislasele ühel Euroliiga hooajal kaasa saavad elada. Sarnase tembuga said needsamad Vene ja Kangur hakkama ka aastatel 2009-10 ja 2013-14. Kahe Eesti koondise ääremängija jaoks algab tänavusega nende neljas Euroliiga hooaeg.

Kunagi varem pole ükski eestlane enamal kui kolmel hooajal Euroliigas platsil käinud.

Nüüd, kui põgus pilk minevikku heidetud, oleks paslik juba vaadata tänasesse päeva - mida reaalselt Kangur ja Vene nii klubilisel kui individuaalsel tasandil algavalt hooajalt loota võiks?

Žalgirises suurem verevahetus

Viimasel kuuel hooajal end 16 parima sekka murdnud Žalgiris ei sea kahtlemata väiksemaid sihte ka tänavu. Sarnaselt mitmele teisele tiimile on aga küsimärgiks see, kuidas esialgu alagrupiturniiril minema saadakse. Üheks küsitavuse põhjuseks on septembrikuine EM, mistõttu mõnede koondislaste ettevalmistus ehk päris ideaalselt ei kujunenud.

Teisest küljest on ka meeskond ise kahe hooaja vahel suurema verevahetuse läbi elanud ja seeläbi on muutunud ligi pool koosseisust. Liitujateks-naasjateks on Martynas Pocius, Mantas Kalnietis, Renaldas Seibutis, Brock Motum, Olivier Hanlan ja Ian Vougioukas.

Säärase liitujate nimekirja plusspool on see, et vähemalt leedukad omavahel kokkumängimise aega üleliia ei vaja. Nagu ütles ka Martynas Pocius, siis on Leedu mängijad omavahel vanad sõbrad ja juba paari trenniga hakkasid kõigile üksteise ühised liikumised meenuma. "Erinevalt teistest ei vaja me kuud või kahte, et koostöö toimima saada. Leedu kuttidega jätkame me sisuliselt sealt, kus asi aasta-kaks tagasi pooleli jäi," rääkis paaril viimasel hooajal ka Real Madridis ja Galatasarays pallinud Pocius.

Keskmine vanus nii plussiks kui miinuseks

Laiem üldsus on kergeks küsimärgiks seadnud meeskonna vanuse, kuid nagu kinnitas Pocius, võivad kogemused pikal turniiril hoopis kasuks tulla.

"Meil on paberil väga tugev koosseis. Nüüd on võti see meeskond ka ühise eesmärgi nimel tööle saada. Kui seda kohe turniiri algusest suudame, võime jõuda kaugele," rääkis enne homset mängu Žalgirise peatreener Gintaras Krapikas.

Kuigi Leedu liigas on hooaega alustatud täiseduga, siis on mängud Euroopa suurimal areenil hoopis teise kaalu ja iseloomuga. Edasipääsu osas võib oluliseks kujuneda juba esimene mäng Poola meistri Stelmet Zielona Gora vastu, kes C-alagrupist küll madalaimat asetust kannab, kuid oma lahtise ja lõbusa korvpalliga paljudele peavalu võivad valmistada.

Silm peale vendadele Ponitkadele

2013-14 hooajal Euroliigas debüteerinud Zielona Gora ridades tasub lisaks kahele ameeriklasele Dee Bostile ja ja J.R. Reynoldsile silma peal hoida vendadel Ponitkadel. Esimene neist, 22-aastane Poola koondislane Mateusz Ponitka sai oma senisel ainsal Euroliiga hooajal 3 aastat tagasi kirja 10 mängu, visates keskmiselt 8,8 punkti ja võttes maha 3,5 lauapalli.

Nüüd on NBA draftiski õnne proovinud mängumees tagasi suurel areenil ja on kahtlemata huvitav näha, mida ta kolm aastat küpsemana Euroliigas teha suudab. Tema nooremat venda - poolteist kuud tagasi oma 18. sünnipäeva tähistanud Marcel Ponitkat on peetud Poola korvpalli üheks suurimaks tulevikulootuseks ja pärast põiget USA-sse on ta tagasi kodumaal, kus noormees end vanema venna kõrval kaardile soovib mängida. Eesti korvpallisõpradel tasub jälgida ka endise Kalev/Cramo ääremängija Vlad Moldoveanu tegemisi, kes Zielona Goraga suvel liitus ja tänavu oma teist Euroliiga hooaega alustab.

Ei ole ilmselt kahtlust, et C-alagrupist marsivad kindlasti 16 parima sekka Barcelona ja Ateena Panathinaikos. Kuigi Barcelona mõned tunnid tagasi Izmiri Pinar Karsiyakalt 62:71 kaotuse vastu võttis, on väga raske näha, et viimasest neljal hooajal end kolm korda Final Fouri murdnud katalaanid esimest korda ajaloos TOP 16 seast välja jääks. Pigem üritatakse esialgsed mängud läbida minimaalse vaevaga, sest reaalne turniir hakkab nende jaoks just TOP 16 seas või isegi alles play-offides.

Mustad hobused Lokomotiv-Kuban ja Karsiyaka

Barcelonat šokeerinud Pinar Karsiyaka on kahtlemata selle hooaja üks musti hobuseid. Türgi ja Ameerika mängijate segu on saadud toimima niivõrd hästi, et mullu üle 30 aasta taas riigi meistriks tuldi, sealjuures finaalseerias Anadolu Efesest tervelt 4:1 üle olles. Lisades siia veel Izmiri marulise publiku, mida hinnatakse Euroopa üheks vägevaimaks, võib olla kindel, et Karsiyaka avavõit Barcelona üle ei jää nende tänavuse hooaja ainsaks suuremaks sähvatuseks.

Minnes edasi teise C-alagrupi suurjõu Ateena Panathinaikosega, tasub mainida, et seal on kahe hooaja vahel toimunud korralikult muudatusi nii platsil kui treeneripingil. Nimelt toodi peatreeneriks Saša Djordjevic, kes juhtis Serbia koondise tänavusel EM-il poolfinaali ning tõi sellest koosseisust Kreekasse kaks NBA kogemusega meest Ognjen Kuzmici ja Miroslav Raduljica näol.

Sarnaselt Karsiyakaga on laialt hinnatud ka Panathinaikose kodusaali atmosfäär, mlle toel 6-kordne Euroliiga tšempion viimasel kolmel hooajal ka veerandfinaali jõudnud on.

Viimane C-alagrupi tiim, Krasnodari Lokomotiv-Kuban, on paljudele tuttav juba VTB Ühisliigast ja viimastel aastatel on Venemaa tiim aina enam prioriteete seadnud ka Euroopa poole. Seda on näha ka meeskonna aina suurenevast eelarvest.

Oma senisel ainsal Euroliiga hooajal (2013-14) jõudis Lokomotiv 16 parima sekka ja on keeruline näha, miks mullu oktoobris Kalev/Cramole Ühisliiga ajaloo suurima kaotuse (114:51) pakkunud prestiižikas tiim tänavu vähemaga rahulduma peaks.

Seega olemegi C-alagrupis kokku saanud põneva koosluse, kus kahe gigandi Barcelona ja Panathinaikose kõrval kohtadele 3-6 väga tihedaks heitluseks võib minna.

Mida tasub oodata Kristjan Kangurilt ja Laboral Kutxalt?

Tulles Kristjan Kanguri ja B-alagrupi juurde, ei saa me kahtlemata ümber faktist, et Eesti koondise kapten saab täna õhtul rinda pista oma endise koduklubi Milano Emporio Armaniga, kellega tal 2013-14 hooajast just viimane Euroliiga kogemus pärinebki.

Kuigi pühapäeval esimese eestlasena Euroopa tugevaimasse koduliigasse siirdunud Kanguri rollist Hispaanias on juba võrdlemisi palju räägitud, olgu veel mõned põhiteesid kiiresti välja toodud. Teatavasti sõlmiti Kanguriga esialgu 2-kuuline leping ja peamiselt nähti eestlast Tornike Šengelia asendajana. Möödunud nädalal end vigastanud grusiin peaks praeguse seisuga väljakutelt eemale jääma veel ligi pooleteiseks kuuks ja see on aeg, mil Kangur end pildile peab mängima.

Viimase 14 hooajaga vaid korra TOP 16 seast välja jäädud

Konkreetsetest positsioonidest rääkides võib eeldada, et esialgu on Kangur kahekordse Euroliiga finalisti ridades suure ääre kohal esimene vahetus 2014. aastal Prantsusmaaga MM-pronksi võitnud Kim Tillie'le. Teise variandina võib Kangur väikese ääre kohal vahetust pakkuda Sloveenia koondislasele Jaka Blažičile. Kangurile võib kasuks tulla ka asjaolu, et üks võimalik konkurent ääremängija kohal, lätlane Davis Bertans, taastub märtsi lõpus saadud põlve ristatisidemete vigastusest.

Laboral Kutxa eesmärkidest ja võimalustest laiemalt rääkides, tasub välja tuua fakt, et viimase 14 hooaja jooksul on nad tervelt 13 (!) korral TOP 16 sekka murdnud. Antud seeriat soovitakse kindlasti pikendada ja laias laastus säilinud tuumikuga kodupublik seda ka eeldab-loodab. Stabiilsed ja korralikud vastased aga midagi ei garanteeri ning kasvõi alagrupi 4. meeskonnana edasipääsemiseks ei saa Laboral jalga kordagi gaasipedaalilt tõsta.

Tundmatuseni muutunud Milano

Tänaõhtune vastane, 26-kordne Itaalia meister, on kahe hooaja vahel muutunud pea tundmatuseni. Meeskonda on toodud 11 uut mängijat ja ka värske peatreener Jasmin Repeša näol. Seega võib eeldada, et Milano Olimpia mängumootor esimestes mängudes päris veatult ei tööta ja seetõttu võivad Kangur ja Laboral Kutxa tunda rõõmu, et nad lihvimata Itaalia tiimiga just päris hooaja alguses vastamisi saavad minna.

Kahtlemata saab huvitav olema ka platsiäärne mõõduvõtt, kus võib näha kahe Horvaatia treeneri duelli - nimelt juhendab Laboral Kutxat tänavusest hooajast Velimir Perasovic ja nagu juba eelnevalt sai öeldud, vahetas peatreenerit ka Milano meeskond, kes ametisse Perasovici kaasmaalase Repeša määras.

Kui esialgu oli kerge kahtluse all, kas Kangur värske tiimiliikmena reedel veel platsile tuleb, annab Perasovici viimane sõnavõtt selleks tugevat lootust. Nimelt sõnas loots eilsel pressikonverentsil: "Kangur on olnud meie juures nüüdseks kolm päeva. Mõistagi pole ta veel teistega samal tasemel, aga ta on väga kogenud mängija ega vaja palju aega kohanemiseks. Meil on tema abi kohe vaja."

"Kangur mängib väga olulisel positsioonil, kus Milanol on kaks väga erinevat tüüpi mängumeest. Seetõttu peame ka meie vahetusi tegema," jätkas juhendaja.

Perasovic ja Repeša lähevad vanade tuttavate vastu

Perasovici ja Repeša tunnevad kahtlemata rõõmu, et nende alagrupikaaslaseks on kodumaa tiim Zagrebi Cedevita, kelle ridades mitmeid mängijaid, keda mõlemal treeneril juhendada on õnnestunud. Kui Perasovicile on paljud horvaadid tuttavad rahvuskoondise kaudu, siis Repešal on lisaks koondise juhendamisele olemas ka sellesama Zagrebi tiimi treenimise kogemus. 2013. aastast Cedevitat juhendanud Repeša lahkus tiimist alles eelmise hooaja lõpus, jäädes sealjuures Cedevitaga Euroliiga TOP16 seast välja.

Nüüd jääb Cedevita uue tüürimehe Veljko Mršici nuputada, kuidas üllatada kahte treenerit, kes hetkel Horvaatia meistrit ehk isegi enda praegusest tiimist paremini tunnevad. Üheks x-faktoriks saab kahtlemata olema Gruusia koondise kodustatud ameeriklasest mängujuht Jacob Pullen, kes esimeses mängus Olympiacose korvi juba 18 punkti ladus. Cedevita särgis tasub silm peal hoida ka 2.07 pikal keskmängijal Marko Arapovicil, keda 19 eluaasta juures Euroopa üheks potentsiaalikamaks tulevikumeheks peetakse.

Olympiacose tugevus pikk pink

Kui Pulleni juures Olympiacost juba mainitud sai, olgu öeldud, et valitsev Kreeka meister ja mullune Euroopa liiga finalist on relvastatud tugevalt nagu alati. Seda tõestas ka 76:61 võit eelräägitud Cedevita üle. 2011-12 ja 2012-13 hooaegadel kaks järjestikust Euroliiga tiitlit võitnud Olympiacose ridades on küll toimunud teatavaid muudatusi, aga laiemalt on nad ikkagi väga tugevad konkurendid Final Fouri jõudmisele. Seda kõike toetab meeskonna sügavus, kust on võtta nii kogemust kui noort talendikkust.

B-alagrupi kahest ülejäänust meeskonnast rääkides, tasub mainida, et mullu Türgi meistrivõistluste tiitli Pinar Karsiyakale loovutanud Anadolu Efes loodab tänavu Euroopa suurel areenil teha veel ühe sammu edasi ja selle eesmärgi poole püüeldakse endiselt siinse maailmajo ühe tunnustatuma ja tituleerituima treeneri Dušan Ivkoviciga.

71-aastane serblane, kes Olympiacosega kahel korral Euroliiga karika pea kohale tõstnud on, jäi Istanbuli tiimiga mullu pidurduma veerandfinaalis, kus tunnistati hilisema võitja Real Madridi paremust. Sarnaselt grupi teisele soosikule Olympiacosele, on ka türklaste trumbiks sobiv segu kogemustest ja talendikusest. Kas see kompott Efese ka esimest korda pärast 2001. aastat Final Fouri viib, näitab juba algav hooaeg.

Efesi kõrval loodab uutele (küll pisut madalamatele) tasanditele jõuda ka Limoges CSP, kes tänavuseks hooajaks päris stabiilselt mehitatud on ja seeläbi tugevate koduseinte toel end esimese Prantsusmaa tiimina pärast 2007. aastat parima 16 sekka murda soovib. Muide, Limogesiga liitus oktoobri alguses ka 16-aastane Eesti mängumees Matthias Tass, aga tema mänguminutid jäävad esialgu kindlasti pigem noorteklassidesse kui Euroliigasse.

Kanguri senised Euroliiga kogemused:

2009-2010 Villeurbanne'i Asvel (Prantsusmaa) - 10 mängu, keskmiselt 5,9 punkti ja 2 lauapalli

2012-2013 Siena Montepaschi (Itaalia) - 24 mängu, keskmiselt 8,6 punkti ja 3,5 lauapalli

2013-2014 Milano Emporio Armani (Itaalia) - 17 mängu, keskmiselt 3,9 punkti ja 1,9 lauapalli

Kokku 51 mängu, keskmiselt 6,5 punkti ja 2,7 lauapalli

Vene senised Euroliiga kogemused:

2009-2010 Kaunase Žalgiris (Leedu) - 6 mängu, keskmiselt 2 punkti ja 1,8 lauapalli

2013-2014 Kaunase Žalgiris (Leedu) - 5 mängu, keskmiselt 3 punkti ja 2,6 lauapalli

2014-2015 Kaunase Žalgiris (Leedu) - 14 mängu, keskmiselt 3,4 punkti ja 1,2 lauapalli

Kokku 25 mängu, keskmiselt 3 punkti ja 1,6 lauapalli

Eestlaste koduklubide tänased mängud:

Zielona Gora Stelmet - Kaunase Žalgiris kl 20.00

Milano Olimpia - Laboral Kutxa kl 21.45 (mõlemad mängud nähtavad Viasat Sport Balticu vahendusel)

Kõik alagrupid:

A-alagrupp

Real Madrid
Fenerbahce Ülker
BC Himki
Crvena Zvezda
Müncheni Bayern
Strasbourg

B-alagrupp

Piraeuse Olympiacos
Anadolu Efes
Laboral Kutxa
Milano Emporio Armani
Zagrebi Cedevita
Limoges CSP

C-alagrupp

Barcelona
Ateena Panathinaikos
Lokomotiv Kuban
Kaunase Žalgiris
Izmiri Pinar Karsiyaka
Stelmet Zielona Gora

D-alagrupp

Moskva CSKA
Tel Avivi Maccabi
Malaga Unicaja
Bambergi Brose Basket
Darüssafaka Dogus
Dinamo Sassari