Eesti rannajalgpalli viimased arengud: 2-3 aasta pärast sisehall, 8 aasta pärast MM

Kahe päeva pärast möödub täpselt kuu sellest, kui Pärnus rannajalgpalli Euroliiga superfinaalile joon alla tõmmati. Nii turniiri ajal kui pärast seda vihjati korduvalt, et üritus läks nii sportliku kui korraldusliku poole pealt korda ning seeläbi võiks Eesti säärase mastaabiga üritusi korraldada ka tulevikus.

Näiteks rääkis ala juhtiva Beach Soccer Worldwide (BSWW) asepresident Gabino Renales, et tema tooks Euroliiga etapid hea meelega Eestisse tagasi ka järgmistel aastatel.

Kuna etappide võõrustamist peaks finantseerima ikkagi kohalikud alaliidud ise, siis ilmselt järgmise 1-2 aasta jooksul seda ikkagi ei juhtu. Küll on Eesti rannavuti juhtfiguuridel silmapiiril hoopiski suurem suutükk - korraldada ala täielikku tippüritust ehk maailmameistrivõistlusi!

MM-finaalturniiri korraldamise huvi on eestlased varjamatult avaldanud ka varem, kuid kui eelnevalt nähti võimaliku daatumina 2019. aastat, siis nüüd sihitakse pigem 2023. aastat.

"Kuna sääraste ürituste korraldamine on ka suur poliitika, siis tundub hetkel 2019. aasta turniiri saamine vähetõenäoline. Ning kuna üle kahe aasta toimuvatel MM-idel on selline tava, et korra toimuvad nad Euroopas ja siis kuskil mujal, on meie siht praegu 2023. aasta turniiri püüdmine," avaldas Eesti rannajalgpalliliidu juht Kari-Andri Kask Delfile.

Peagi saab rannajalgpalli harrastada aasta läbi

"Siin on muidugi veel mitmeid agasid, aga töö selle nimel käib ning eesmärgiks me just selle aasta hetkel seadnud oleme. Nüüd sel neljapäeval kohtume me ka jalgpalliliiduga, rääkides nii möödunud superfinaalist kui tulevikusihtidest," jätkas Kask. "Pärast seda kohtumist on asi ehk selgem, aga usun, et ka EJL võiks meie plaaniga päri olla - oleme sellest ju ka eelnevalt rääkinud."

Eesti rannajalgpallist rääkides on tihti välja toodud puudus, et ala harrastajad ei saa aasta läbi kusagil treenida - talvel läheb siinne kliima ju väga külmaks ning korralikke sisetingimusi veel loodud pole.

Meie rannavuti vedaja Kask teatab selles osas rõõmusõnumi: "Hea meel on tõdeda seda, et koostöös jalkaliiduga oleme jõudnud ka sinnamaale, kus võib üsna kindlalt öelda, et Eesti saab peagi endale esimese rannajalgpalli sisehalli. Kuna tegu on väga mahuka ja finantsirohke projektiga, siis veel see ega järgmine aasta seda ei kerki, aga julgen väita, et näiteks 2-3 aasta jooksul võiks sisehall valmis saada küll."

Eesti kliima seab teatud piirangud

Korraks veel MM-i potentsiaalse võõrustamise juurde tulles, lisab Kask: "Kuna 2019. aasta turniiri võõrustamiseks peab kandidatuuri esitama juba selle aasta lõpuks, läheks sellega hetkel juba pisut kiireks. Üks asi on muidugi kandideerida - seda jõuab alati. Aga, et meie kandidatuur oleks ka võidupretendent, see võtab veel aega."

"Superfinaal meil küll õnnestus ning saime ka positiivset tagasisidet, kuid maailmameistrivõistluste korraldamine on ikkagi mitmes osas oluliselt mastaapsem. Üks oluline faktor on juba kasvõi see, et MM kestab 10 päeva - kui tänavu meil nelja päeva jooksul ilmaga väga vedas, siis ega meie kliimas väga kerge seda perioodi leida pole, kus ligi 2 nädalat ainult päike paistaks," jätkas ta.

"Kuigi sihiks seatud 2023. aasta turniir tundub hetkel veel väga kaugel, on vaja ettevalmistusi teha oluliselt varem. Lobitööga peame alustama juba täna!" lõpetas Kask.