23-aastane odaviskaja võidutulemus – 55.78 – jäi kaugele tema paremate päevade tasemest, kuid resultaadist selgelt olulisem oli seekord tõsiasi, et õlg pidas kuuele võistluskatsele kenasti vastu.

„Kui oled nii kaua väljas olnud, siis on lihtsalt hea meel tagasi olla,” ohkas Laasma pärast võistlust. „Vähemalt kõik on nüüd korras, see on kõige tähtsam.”

Laasmad vaevas pikalt õlavigastus, mis – nagu lõpuks selgus – avaldas mõju ka mujale. „Probleem seisneski tegelikult selles, et probleemi ei leitud kaua aega üles. Käisin paljudel uuringutel ja lõpuks füsioterapeaut Lauri Rannamaa avastas puusas väikese rühihäire, mis oli seotud õlaga. Nüüd on kõik õnneks kontrolli all,” selgitas Tõstamaalt pärit neiu.

„Visketunnetus sisuliselt puudub praegu. Lootsin küll juba täna (eile – toim) vaikselt 60 meetri piiri alistada, aga ju siis polnud veel õige aeg - tulin siia ju ilma mingi ettevalmistuseta, ainult ühe visketrenni pealt. Ehk teen tänavu veel kaasa ühel võistlusel, kus saaksin täispikka hoojooksu proovida ja kasvõi Euroopa meistrivõistluste normi (57.50 – toim) täita. Kõige tähtsam on aga terve püsida ja korralikult kogu talve olümpia-aastaks põhja laduda,” lisas Laasma.

Et alaliidult uueks hooajaks mingisugustki toetust saada, tuleks Laasmal täita Amsterdami EM-norm 57.50. Rio olümpiale pääsemiseks tuleks aga visata juba 62.00.