MMA Blogi: Trennivideod ja segased tunded
Esmaspäev algas kahetunnise füsioteraapia treeninguga Tauno Kooviti pilgu all ning pärast kahte tundi pausi saabus päeva tipphetk - üldfüüsiline treening, mäkketõusud. Muidugi, muid harjutusi oli ka, aga kirss sai tordi peale vajutatud kohe alguses :) Aitäh, Argo! Ma tean, et Sinu ülim eesmärk on minu kiireks-tugevaks-vastupidavaks tegemine, aga aeg-ajalt tekib tunne, et Sa naudid oma tööd natuke liiga palju :D Õhtul oli matitreening. Sarnaselt ka täna - hommikul füsioteraapia ning sellele järgneb päeva jooksul kaks matitreeningut.
Mäkkespurtideks parimat kohta otsides sattusin elus esimest korda Lähte terviseradadele. Kes pole sinna veel kordagi sattunud, minge! Ja võtke piknikukorv ka kaasa:
Taasalustamise rõõm
Kui oled tõsine spordimees, on puhkuse viimased päevad juba päris keerulised. Kuigi puhata on tore, tekib tasapisi motoorne rahutus ning tunne, et tegelikult peaksin praegu kusagil mujal olema - trennis! Kui see esimene trennipäev siis lõpuks kohale jõuab, on rõõm suur - hommikul on uni varakult läinud ning mingi kihelus sees, mis saali poole kisub; trenniasjad juba rivis ootamas; nädala treeningplaan välja kirjutatud. Nagu sünnipäevahommik lapsena. Ainus erinevus nondest sünnipäevadest on, et tol ajal polnud kingituseks rusikahoop näkku või õhulend matti :)
Mäkketõusudele järgnes saalitreening Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi spordihoones, Ujula tänaval. Parim tõstesaal Tartus, kui mitte kogu Eestis:
Taasalustamise valu
Keha harjub puhkamisega kiirelt. Muidugi, kui sportlik vorm on hea, ei ole vormi langus väikese puhkuse järel väga suur, kuid natuke siiski. Suurem pingutus tuleb teha hoopis puhkusekanguse ületamiseks, mis on keha mõneti tuimaks ja töntsiks jätnud. Ja kui taasalustamine toimub mäkkespurtidega, võite ainult ette kujutada, millise õnne ja rõõmu see majja toob :D Üldiselt siiski - mida parem sportlik vorm, seda vähem valulik taasalustamise valu on, aga 100% valutu ei ole see kunagi. Isegi siis, kui kogemust palju ja treenid arukalt - sport on ikkagi füüsiline tegevus ning kergest valutundest ei saa üle ega ümber.
Vastupidavus nõuab korduseid:
Spordipohmakas
Spordipohmakas on enesetunne, mis saabub pärast järsku koormuse või pingutuse muutust. Näiteks võistlusmatš on üldiselt väga ekstreemne pingutus. Õhtul pärast matši on veel kerge eufooria peal, tuju hea ning elu on lill. See, kui palju pingutatud sai, selgub alles siis, kui järgmise päeva hommikul end voodist välja üritad saada - lihasvalu, põrutused siin ja seal jms - see ongi spordipohmakas. Aga see läheb üle. Jah, nagu ka pohmelus. Ainus erinevus minu puhul on, et alkoholi tarbimisest tekkivad pohmakad on viinud mu sinnamaale, kus ma alkoholi enam peaaegu ei tarbigi. Spordipohmakas aga lisab indu :)
(Hakkasin just mõtlema, et eelmise matši järel oli mul võistlusjärgne päev huvitaval kombel täielikult jääknähtudeta ... ju siis ei pingutanud piisavalt!)
Teine võimalus jääknähtudeks on puhkuselt tulles. Kui hea sportlik vorm ka ei oleks ning kui targalt ka rajale ei mindaks, väike rõõm avapäevale järgneval hommikul on garanteeritud. Samas, mingeid negatiivseid emotsioone see ei tekita - pigem sellise elusolemise tunde.
Kõhulihased ja keha keskosa:
Õhin
Eesmärkide saavutamine on väga hea tunne. Täpselt sama hea tunne on pärast õnnestumist uute eesmärkide püstitamine ning nende poole liikumise alustamine juba paremalt positsioonilt, kui sai alustatud eelmisel korral. Töö on raske, aga see ei võta ära taasalustamise ja saavutamise õhinat.
Mõni lihtsana näiv harjutus nõuab lõpuks rohkem pingutamist kui arvata võiks:
Vastused lugejate küsimustele
Ap (08.09.2015 18:26)
Vinge! Huvitab samas, kui suureks hindad võimalusi, et lõpuks UFCsse pääsed? Ja mida selleks teha tuleb?
Aitäh! Kui ma ise ei usuks, siis võiks kogu asja juba ette korstnasse kirjutada. Kas ma UFCsse jõuan või ei jõua, selgub ainult ühtmoodi. Seni, kuni olen teel, usun, et jõuan ka sihtpunkti.
Vaja on võita matše ja mõista, kuidas meelelahutusäri töötab. Pikemalt UFC teemadel saab lugeda minu hiljutisest intervjuust veebiajakirjale Hooligan Hamlet.
A (09.09.2015 16:03)
Esiteks, õnne võidu puhul!
Kahju, et vastane vahetus. Virtanen on MMA Vikingi poolt oma kaalu Skandinaavia paremusjärjestusse arvatud, Larkin oli siiski ainult vahetusmees. Kui palju see sinu kiiret edenemist tipu poole pidurdab, et võit tuli nüüd tuntuma vastase asemel asendusmehe üle? St näiteks palju sellest muutub võimalus saada järgmiseks vastaseks tuntud nimi vms?
Aitäh! Arvan, et avamatši puhul pole väga suurt vahet. Muidugi on toredam võit see, mis saavutatud tugevamate meeste üle, aga praegu oli peamiseks ülesandeks rong liikuma saada ning seda me ka tegime. Kuna teekond tippu on nii või naa üsna ennustamatu - milliseid vastaseid tuleb võita, kui palju vastaseid tuleb võita, kuidas tuleb võita, kus tuleb võita ja kõik muud sarnased küsmused -, siis väga palju mõtet sellele panna ei tuleks. Nii kaua kui võidud kogunevad ning keha selle käigus ülemäära kahju ei saa, on kõik hästi. Usun, et sobivate vastaste leidmisega mul nüüd selle vahetuse tõttu küll lisaprobleeme ei teki (matšide kokkupanek on üldse kohati üks päris peen poliitika, mis koosneb väga paljudest teguritest).
