Ööjooksu juubelimedali disaininud Priit Verlin: Igal medalil peaks olema väikene niuhka
Kuidas algas koostöö Ööjooksu korraldava Rakvere Maratoni meeskonnaga?
Olles kunag ise aktiivselt sportinud on spordiauhinnad mulle oluline teema. Mäletan, et sain Rakvere Rajooni meistriks teivashüppes (tulemus oli vist 3.60) ja selle eest anti auhinnaks diplom millel ilutses mutionu...näed vaeva ja saad selle eest mutionu pildiga diplomi...
Hiljem kunstikoolis õppides juhtus nii, et jagasin ühika tuba tunnustatud treeneri ja kehalisekasvatuse õpetaja Andres Veermäe ja tänase Spordiürituste Korraldamise Klubi juhi Mati Lilliallikuga- nii kohtusid kunst ja sport.
Olete disaininud näiteks ka Lääne-Virumaa Spordiliidu medalid. Milline on teie nö kogemus selles vallas ja kas saate tihti läheneda medalite loominguliselt, ilma kitsendusteta tellijate poolt? Millised on olulised nüansid?
Esimene suurem töö oli kujundada SELL-i mängud (suurim üliõpilaspordiüritus baltikumis ja skandinaavias).
1998 valminud SELLI-i mängude medalid olid eesti esimesed kahemetallsed medalid ja oma suureks üllatuseks leidsin medalite pildi ühelt Hispaanias asuvalt numismaatikute lehelt (medalid valmistas ARS metall, Tartus).
Oleme kujundanud kümneid suuri spordivõistluseid (logod, reklaamid, diplomid, karikad) ja kümneid medaleid. Läbi meie firma liigub ca 30 000 medalit aastas (Tallina Maraton, Võhandu Mararton, Võidupüha Maraton, Jaansoni Kahe Silla jooks jne..
Ööjooks on parasjagu selline üritus, et võib ütelda, et traditsiooniline. Igal traditsioonilisel spordiüritusel on aga tänaseks oma medal. Ega neid medalite tegijaid Eestis palju ei ole ja oma kodulinna tegijad teavad ikka teineteise tegemisi.
Õhtupimeduses läikiva ööjooksu kroomist medalil on tarvas kuu taustal. Kuidas selline lahendus sündis ja miks just selline lähenemine? Millise tähenduse olete disainerina medalile seeläbi plaaninud anda?
Igal medalil peaks olema väikene niuhka, sellele medalile sai plaanitud tarva taustale kuu, mille värv sõltub kandja särgi värvist. Selle aasta särgid on sinised. Kuna tegu ei ole mitte Rakvere Ööjooksuga, vaid Eesti Ööjooksuga, siis moodustavad sinine särk must pael ja hõbevalgelt läikiv medal värvikombinatsiooni sini-must-valge.
Milline on teie arvates hästi disainitud medal? Millise ise uhkusega kaela riputaksite?
Medalite disain sõltub suuresti tellija maitsest. Võin ütelda, et reeglina on spordiürituste korraldajad suhteliselt konservatiivse maitsega.
Mõned medalid lihtsalt on sellised, mis peaksid jääma traditsiooniliseks. Viimase aja tegemistes on enda lemmikuks Kaitsellidu spordimedalid. Siin annab eelise see, et Kaitseliidu vapp on ise väga imposantne.
Ööjooksuga on lugu rõõmsam, kuna üritus ise on heas mõttes kiiksuga. See annab vabamad käed, aga samas on inimestele juba geneetiliselt kodeeritud arusaam, et milline üks medal peab olema. See ei ole koht, kus disainer oma ekstravagantsust saab eksponeerida.
Mis meelt olete Ööjooksu suhtes ja kas plaanite ka ise liikumissündmusest sel aastal osa võtta?
Minu rahvajooksud on jäänud noorusaega. Olen kunagi läbinud 21km, aga see juhtus ammu, ammu, nii umbes 25 kilogrammi tagasi.
Ma saan väga hästi nendest inimestest aru, kes sellistel üritustel osalevad. See on tohutu rahulolu sellest, et olete võitu saanud oma laiskusest ja kipitavast soovist katkestada. Aga kuidas Sa katkestad või kõnnid, kui teised kõik jooksevad. Et tunda õnne, peab tundma ka kannatust - jooks on kannatus, ainukese vahega, et me valime selle kannatuse vabatahtlikult. See on lihtsaim viis tunda ennast tõeliselt õnnelikuna!
