MMA Blogi: Matšini on jäänud neli ja pool nädalat
Matš toimub minu tavapärases kaaluklassis - kergekaalus (-70,3 kg). Vastase kohta leiab rohkem infot SIIT, Sherdogist, ning SAMAST KOHAST leiab rohkem infot ka minu võistlusstatistika kohta.
Mis toimub?
Eelmisest postitusest on möödunud 1 puhkepäev ja 6 trennipäeva, praegu on käimas 7. trennipäev. Päris töine värk - 11 treeningut (kui mitte arvestada tänaseid): 7 treeningut matil, 1 üldfüüsiline ning 3 füsioteraapiat. Laupäeval algas Tartumaal Mellistes maadlusklubi ENGLAS noorte treeninglaager, mis kestab käesoleva nädala pühapäevani - kokku 9 päeva. Laagris ollakse koos Tartu Kalevi iluvõimlemiskooli DIIVA võimlejatega. Kuna üks minu treeneritest - Kristjan Press - on maadluslaagri läbiviija ning toimetab kogu selle aja seal, otsustasin ka oma tegemised üheksaks päevaks Mellistesse kolida. Muidugi haarasin käigult kaasa ka oma treeningpartnerid Tartust: Sten Saaremäe, Kaupo Kokamägi ja Alar Hutrovi. Maadluspoisid niidavad vastaseid küll nagu vikatiga, aga kaalukategooria pole veel päris see, mis minul täna vaja oleks :)
Ise käin Melliste laagris nii, et tulen ööseks Tartusse koju - sedasi on lihtsam muid asjatoimetusi teha ning kuna tegemist noortelaagriga, siis on mugavam enda treeningkoormuse juures püsimiseks kodus ka kogu päeva söök kaasa teha. Rutiin on lihtne: ärkan hommikul üles, söön, teen kaasa lõuna- ja õhtusöögi, viskan trennikotti puuduolevad riided ja lähen uuele ringile; õhtul tühja taara ja higise riidekotiga tagasi ning seejärel kukun üsna jala pealt magama.
Miks sportlased treeninglaagreid teevad?
Jah, miks? Nooremate ja vanemate sportlaste laagrid näevad välja mõneti erinevad - näiteks ühistegevuste ning treeningute sisu poolest. Ent põhieesmärk on neil ikkagi sama - kontsentreeritult trenni tegemine. Kui nooremate jaoks on laager ka oluline sotsiaalne kogemus, kus treeningute kõrval õpitakse karjas-meeskonnas eksisteerima, veedetakse ühiselt aega ning õpitakse iseseisvalt hakkama saama, siis vanuse ja spordiprofessionaalsuse tõustes läheb fookus aina enam tugevale treeningule. Miks ikkagi laagrid? Miks ei võiks igapäevaselt samamoodi trenni teha?
Fookus - laager on konkreetne ajavahemik, milleks pead olema valmis ning kus on vaja tugevalt pingutada. Treeningu maht ja intensiivsus on reeglina suurem nagu ka kestev pingutus. Kõige sellega toimetulemine nõuab teravust, fookust, mida igapäevases koduses rutiinis naljalt ei tekita. Samuti peaks kõige selle tulemusena laagrijärgne superkompensatsioon tekitama tugevama arenguhüppe kui igapäevane enam-vähem samas rütmis ja samade paarilistega nühkimine.
Treeningpartnerid - kõik parimad leiavad aja, et olla samal ajal samas kohas. On väga suur vahe, kas sul on igapäevaselt 1-2-3 head või väga head treeningpartnerit, või on igas trennis matil 10+ meest, kellel kõigil eesmärgiks tippu jõuda. Või siis vähemalt suurel osal neist. Vähe on selliseid mehi, kes suudavad end n-ö kodus põlve otsas tippu treenida.
Tsivilisatsioonist eemal - sageli toimuvad laagrid kodust eemal ning kusagil, kus kõik eluks vajalik on kohapeal olemas. Kui sa ei puutu igapäevaselt kokku elu-meluga, on lihtsam keskenduda ainult treeningutele, rütm on parem ning iga keharakk tunnetab tegevuse eesmärki. Isiklikult - see luksus, kui ma ei pea iga päev arvuti kaant avama, annab elule hoopis teistsuguse hingamise. Või see, kui telefoni päev läbi spordikotist välja ei võta :) Ning ka isegi selline pisiasi, kui paned hommikul selge ühed (pool)sportlikud ja ülimugavad riided ning ei pea päevas kohtumiste-käimiste jaoks kostüümivahetusi tegema.
Pingutus - kõik eelnev kokku annab võimaluse 110% matile jätta, treenida läbi pingutuse, treenida läbi valu ning saada tugevamaks. Samuti õppida teistelt, kes on sinuga samal teel.
Laager tekitab alati ka väga huvitava emotsioonide komplekti, mis asetab ühele joonele nii sinu sportliku eesmärgi kui ka inimliku poole - laagrisse minna on alati väga hea meel ning olenemata sellest, kui kõva mees sa oled, on täpselt sama hea meel, kui laager läbi saab :) Samamoodi ka järgmine ja ülejärgmine jne kord.
Natuke söögist (aga ainult natukene)
Toidublogi siin juhtuma ei hakka. Eespool rääkisin laagrisse lõuna- ja õhtusöögi kaasa kokkamisest. Siin on pilt toidust, mille esmaspäeval kaasa haarasin:
Lõunasöögiks - omlett kolmest munast ja kahest viilust singist, natuke piima ka ja hea kiht juustu peal. Kõrvale köögivilju - tomat, paprika, kurk. Lisaks viil leiba - lemmikuks erinevad (mustad) seemneleivad, kaetud mõnusa võikihiga. Termoses ootamas kohvipuru ja mesi. Pildilt puudu veel piim / koor, mis kohvi peale läheb.
Õhtusöögiks - keedetud riis ja liha, minu puhul Saaremaa Lihatööstuse poolt lauale pandud sea kaelakarbonaad. Lihale tegin kiire marinaadi - õli, sool, must pipar, sinep ja rosmariin - ning seejärel ahju. Kõrvale sama köögiviljakomplekt, mis lõunaks.
Õhtusöögi järel, kui toit juba kehasse minemas ning väike paus sees olnud, söön lisaks natuke mandleid ja võtan lonksu kala(maksa)õli.
Õunad söön ära treeningute järel - mõnus mahlane ja värske süsivesikuamps, spordijoogipudelis on treeningute juures tarbimiseks toidulisand BCAA ja kogu selle Värska vee joon ära treeningute ajal-järel.
Lõpetuseks killuke Melliste laagrist - Englase treener KRISTJAN PRESS tegeleb trenni lõpus kahe noorportlase - Georg Kristersoni ja Max Hristjukiga. Sihikindlad mehed ja korralik pühendumus treenerilt!
Georg Kristerson:
Max Hristjuk:
