Suri raske avarii teinud vormelisõitja Jules Bianchi
Eelmise aasta 5. oktoobril Jaapani GP-etapil raske avarii teinud vormelisõitja Jules Bianchi suri reede õhtul Nice`i haiglas.
"Jules võitles lõpuni, nagu ta tegi seda alati, kuid täna sai see võitlus otsa. Valu, mida me tunneme, on hiiglaslik ja kirjeldamatu," seisis Bianchi perekonna saadetud pressiteates.
25-aastane Bianchi tegi vormel-1 sarjas kaasa 34 võistlust ning tõi eelmise aasta Monaco etapil saadud üheksanda kohaga Manori meeskonnale ajaloo esimesed punktid.
Prantslase kodumeeskond Manor (endine Marussia) teatas Twitteris: "Oleme kohutavalt löödud, et kaotasime pärast nii pikka ja rasket võitlust Julesi. Oli suur au teda meie värvides võistlemas näha."
Bianchi suri oma kodulinnas Nice`is ülikooli haiglas, kuhu prantslane toimetati mõned nädalad pärast traagilist õnnetust. Kuigi prantslast ravisid maailma tippkirurgid, ei tulnud ta õnnetuse järel enam kordagi teadvusele.
Bianchi tegi avarii Suzuka ringrajal suures paduvihmas sõidetud Jaapani GP ajal. Ta kaotas märjal rajal oma vormeli üle juhitavuse ning kihutas otsa traktorile, mis teisaldas samas kurvis välja sõitnud Adrian Sutili Force India masinat. Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) raporti kohaselt põhjustas prantslase teelt väljasõidu kollaste hoiatuslippude lehvimisalas liiga suur sõidukiirus. Bianchi kiirus oli rajatraktorile otsasõidu hetkel 126 km/h.
Nagu enamus vormel-1 piloote, alustas ka Bianchi oma karjääri kardiroolis. Järgmise sammuna liitus ta vormel 3 Euro sarjaga, kus saavutas 20 etapi jooksul kaks võitu ja lõpetas debüüthooaja kolmandal kohal. Suur läbimurre järgnes 2009. aastal, mil ta saavutas vormel 3 Euro sarjas esikoha oma tiimikaaslase Valtteri Bottase ning Esteban Gutierrezi ees. Samal aastal võistles ta edukalt ka Briti F3 ja vormel Renault 3.5 sarjas. Suurepäraste tulemuste järel võeti ta Ferrari akadeemiasse ning 2011. aastal tõusis andekas prantslane juba Ferrari testisõitjaks.
Viimane vormel-1 sarjas GP-võistluste ajal hukkunud vormelipiloot oli Ayrton Senna, kelle eluküünal kustus 1994. aasta 1. mail.
