Sõna kinesio on tuletatud sõnast kinesioloogia, mis tähendab liikumist. Kinesioteipimise laiem eesmärk ongi inimesi liikuma aidata. Selle ajalugu on rohkem kui 30 aastat vana. 

Kinesioteip on valmistatud puuvillasest kangast ja tehtud sama elastseks nagu meie nahk. Teip venib 35-45% ja on kaetud soojusega aktiveeruva akrüülliimiga. Teibi paigaldamisel tuleb meeles pidada, et hõõrumine aitab sellel paremini keha pinnale liimuda. Kinesioteibi peamine eesmärk on soodustada skeletilihassüsteemi taastumis- ja raviprotsesside toimimist. Kinesioteibi mikrotsirkulatsiooni toetav toimemehhanism seisneb selles, et kui lihas teibi asetamiseks venitusse viia, teipi aga mitte oluliselt venitada, moodustavad teip ja selle all olev nahk lihast algasendisse tuues väikeseid kortsukesi. Kortsukesed tekitavad nn naha üles tõstmise efekti, mille tulemusena kasvab vaba ruum naha ja nahaaluse koe vahel, see tekitab rõhumuutuse lümfiteedes, parandades niimoodi lümfivedeliku liikumist lümfisõlmedesse, mis omakorda vähendab survet valuretseptoritele. Neuroretseptoorne mehhanism, mis aitab valu leevendada, peitub samas põhjuses, miks me äralöödud valusat kohta käega hõõrume või seda liigutama kipume. Nimelt nendest retseptoritest, mida ka teip mõjutab, jõuavad impulsid meie kesknärvisüsteemi varem kui valuretseptoritest ja sel moel on valu vähem tunda. Lisaks aitab teibi abil tekkinud selle piirkonna suurenenud taju rakendada närvisüsteemil tööle suuremal hulgal erinevaid lihaskiude ehk närvisüsteem saab valida valuvabama liikumise. Pidev teibi stimulatsioon aitab närvisüsteemil valu alanemise foonil lihaste talitlust paremini taastada. Valuvaba liigutamine koos teibi pideva nahka tõstva toimega kiirendab oluliselt kudede taastumist. Raviharjutuste tegemine on vigastusest kosumise märksõna ja siin aitab värviline teip ka meelde tuletada, et ei tohi unustada liikuda.

Kinesioteipi kasutama asudes järgi alltoodud põhimõtteid:
Teibitav ala peab olema puhas ja karvadeta.
- Lõika teibiotsad ümaraks, nii püsib teip kauem peal.
- Lihas, millele teibi asetad (või nahk lihase kohal), peab olema venitatud asendis.
- Paigalda teibiriba otsad (u 1,5 cm) alati ilma pingeta.
- Proovi paigaldada teipi nii, et sa ei katsuks liimiga kaetud pinda.
- Teip on elastne, kuid ära venita seda nahale asetades liigselt (sobib teibilt paberi ärarebimise pinge).
- Turse korral alusta liigese juurest, mis jääb tursekohast kõrgemale, ning kata tursekoht lahtilõigatud teibiribadega.
- Pärast teibiriba paigale asetamist hõõru seda natuke, soojuse ja survega liimub see paremini.
- Kehaosa algasendisse tuues peab teip koos nahapinnaga lained või kortsud tekitama.
- Vähem on parem ehk vähem venitust teibiribadele ja vähem teibiribasid ühte piirkonda on mõjusam.
- Teip võib jääda kehale 4-5 päevaks.
- Eemalda teip nahalt rahulikult, soovitavalt pärast duši all käimist (pigem nahka teibist eemale surudes).

Peamised vastunäidustused kinesioteibi kasutamisel on:
- nahainfektsioonid ja -kahjustused;
- südame- ja neerupuudulikkus;
- suurte veenilaiendite piirkonnad (veenitromboosi oht!);
- lahtine haav teibitavas piirkonnas.

Peamine viga, mida algajad teipimisel teevad, on see, et teipi venitatakse nahale asetades liiga palju. See on ilmselt muude teipide ja plaastrite asetamisega sisse harjunud, ent kinesioteipimisel tuleb tegutseda teadlikult ja rahulikult. Teine viga puudutab probleemi algpõhjuse tuvastamist ja õige teipimismeetodi valikut. Siin aitavad füsioterapeudid ja sümptomaatilise teipimise näiteid leiab ka internetist. Mina olen koondanud teadmisi kodulehele www.kinesioteip.ee.

Kinesioteibi rakendusi on sadu, sest kindla kehaosa nn õiget teipimist ei ole olemas, kõik sõltub diagnoosist ja teipija nägemusest.

Juuni ajakirjas Sport jätkub lugu teipimisõpetusega konkreetsete eesmärkide põhiselt:
-          Sümptomaatiline teipimine
-          Turse puhul
-        Selja ja kõhu lihaslingude teipimine

Tekst: füsioterapeut ja koolitaja Lauri Rannama