Kergejõustikuliidu otsus on tekitanud vastuseisu: miks noored ei saa poolmaratonis medalitele võistelda?
Nii mõnelegi treenerile ja sportlasele tuli üllatuseks, et 14. juunil ei jagatud Narvas poolmaratoni Eesti meistrivõistlustel erinevalt varasematest aastatest tänavu välja medalikomplekte juunioride ja noorsoo klassis. Eesti Kergejõustikuliit põhjendab otsust noorte pikkadest distantsidest säästmise ning kesise osavõtuga.
Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalarühma juhi Toomas Tarmi sõnul võisteldakse rahvusvaheliselt poolmaratonis ainult absoluutarvestuses ja seda järgivad Eesti lähimad naaberriigid. “Mitte, et me tahaksime pimesi kõike üle võtta, kuid sellel muutusel on ka selge põhjendus: nooruses tuleks arendada kiiruslikke võimeid ning laduda põhja, mitte võistelda sageli pikkadel distantsidel,” selgitas Tarm Jooksuportaalile. “Mul on veidi valus vaadata, kui mõned alla 20-aastased noorjooksjad võistlevad kogu hooaja pikkadel maanteejooksudel ning on hooaja lõpuks omadega täiesti läbi,” lisas ta.
Suure tõenäosusega selline noor ei tegele enam tõsiselt jooksuga 4-5 aasta pärast, kui oleks parim iga tulemuste saavutamiseks. Treener, peaks olema see, kes suunab ning vajadusel pidurdab. “Eesti meistrivõistluste medalite jagamisega me õhutame seda protsessi, mis on viga,” leidis Tarm. Juunioridel on võimalus võidelda Eesti meistrivõistluste medalite eest krossis, talvel 3000 m ja suvel 5000 m distantsil. Tarm peab optimaalseks, et noor jooksja osaleb esimest korda poolmaratonil 20-aastaselt ja maratonil 22-23aastaselt. Nii on teinud näiteks Pavel Loskutov, Jane Salumäe, Margus Pirksaar ja Toomas Tarm ise. “Eestis ei ole ühtegi näidet jooksjatest, kes oleks liiga vara pikkade maadega alustanult olnud arvestatv tegija ka täiskasvanute klassis,” väitis Tarm.
Spordiklubi ProRunner juht ja treener Viljar Vallimäe peab kergejõustikuliidu otsust üsna imelikuks. “Ma ei oska küll ühegi nurga alt vaadates näha, et poolmaratoni distants oleks noorsoo vanuseklassi jooksjatele liiga pikk ja kurnav võistlusmaa. Pealegi on see puhtalt sportlase ja treeneri otsustada, kui vanalt pikemaid distantse jooksma hakatakse,” sõnas Vallimäe Jooksuportaalile. Tema arvates oli kõige hullem olukord selles, et juunioride ja noorsoo vanuseklassi puudumine selgus Narvas alles autasustamisel. Kui varasemalt on igal aastal juunioreid ja noorsoo vanuseklassi sportlasi sel distantsil autasustatud, siis seavad paljud ka hooaja plaane ja võistlusgraafikuid võistlust silmas pidades. “Minu arvates oleks olnud viisakas kergejõustikuliidu poolt klubisid teavitada. Kuna seda ei tehtud, siis ootaksin ikkagi nende poolt mõistliku lahendust. Olen ka ise kunagi noorsoo vanuseklassis poolmaratoni distantsil hõbeda võitnud ja ei saa kuidagi aru, et see mulle halvasti oleks mõjunud, pigem ikka motiveerivalt,” ütles Vallimäe. Ta ei saa hästi Toomas Tarmist aru, kes ühelt poolt proovib pikamaajooksu edendada. “Antud otsus sellega küll kuidagi kokku ei lähe,” märkis Vallimäe.
Klubi Treeningpartner treener Urmas Randma pidas “jooksujuhtide” otsust noorsoo- ja juunioride paremad teenitud Eesti meistrivõistluste medalitest ilma jätta nii lolliks ja lühinägelikuks poliitikaks, mida on raske vabandada. “Võtta motivatsioon ära neilt, kes veel vähegi üritavad ja hingest tahavad. Eks püüdleme edasi, aga austus “kõrgema võimu” vastu kaob,” kritiseeris Randma Treeningpartneri Facebooki lehel. Kui osavõtjaid on vähe, siis tuleks käimise Eesti meistrivõistlused Randma väitel üldse ära lõpetada.
