Eestimaa Spordiliit Jõud peasekretär Tarmo Volt ütles, et Eestimaa suvemängude eesmärk ei ole tippsportlaste kohale meelitamine vaid võimalikult laiapõhjaline osavõtt. “Tahame, et osalejate ring oleks võimalikult lai, aga erinevatel aladel on kõvasid tegijaid ilmselt päris palju kohal,” rääkis Volt, kelle sõnul sõltub palju sellest, kuidas võistlus sobib nende treeningplaani ja sellestki, kas kellelgi on vaja näiteks MMi normi täita.

„Erinevatel mängudel on osalenud väga palju meie tippsportlasi, kuid kes tänavu osalevad ei oska veel öelda, sest nimeline registreerimine alles käib. Esindatakse kodukohta, mitte klubi. Tippudel on oma võistlused ja treeningkavad ning kui nad leiavad võimaluse meie võistlustel osaleda on see alati teretulnud ja positiivne.“

Tarmo Volti sõnul annab tippsportlaste kaasa tegemine võistlustele kindlasti atraktiivsust ja mainet juurde ning korraldajatel on hea meel, kui nad kohal on, kuid spetsiaalselt selle nimel vaeva ei nähta, sest üritus on mõeldud ikka kõigile. „Meie tippude osalemine on tõstnud kindlasti ka sportlikku taset ja kui mõni on võistelnud, siis on nad kindlasti omalt poolt andnud lisaväärtust. Samas on teatud alad alati kõrge tasemega, kuid ka siin on aasta-aastalt erinevusi,“ rääkis Tarmo Volt.

Osavõtjatest esinduslik nimekiri

Jõudi endise pikaaegse juhi Ants Saare koostatud ülevaate põhjal selgub, et läbi aegade on Eestimaa suvemängudel (algselt ENSV maanoorte spordimängud, ENSV maaspordimängud) võistelnud valdav osa Jõudi paremikust, eri aegadel tippsportlasi teistest Eesti spordiühingutest, aga ka külalisi kaugemalt.

Mängudel on võistelnud paljud Eesti olümpialased. 1959. aastal sai Laine Erik esikoha naiste 200 m jooksus. 1966. aastal sai Jaan Talts teise koha meeste kuulitõukes. 1976. aastal võitis Jaak Uudmäe 100 m jooksu ja 1991. aastal kolmikhüppe.

1985. aastal sai Enn Sellik oma hüvastijätuvõistlusel 1500 m ja 10 000 m jooksus teise koha. Kahes olümpiafinaalis võistelnud Sellikul jäigi suvemängude tiitel saamata.

Võitjate nimistus on veel maailmameister Andrus Värnik poiste odaviskes 1995. aastal, samal aastal veel Kristjan Rahnu poiste kaugushüppes ja Marko Aleksejev poiste kõrgushüppes.

Mikk Pahapilli ja Maiken Schmidti nimed leiame 1999. aasta maakoolide pendelteatejooksus võitjana Saarde valla võistkonna nimekirjas. Mikk Pahapill tegi samadel mängudel korralikke tulemusi ka kergejõustikus, kuid medaleid ei võitnud.

Kahekordne spordimängude võitja on Aleksander Tammert sen. Nimetame veel Toomas Turbi, Kaupo Metsurit, Kalju Jurkatamme, Ants Nurmekivi, Eva Hansumäed, Toomas Savi, aga ka medali võitnud Inna Uiti.

Omapärane oli kolmandate mängude kergejõustikuvõistlus 1966. aastal Viljandis, kus lisaks meie oma vabariigi võistlejatele tegid kaasa külalised Soomest, Indiast, Poolast, Leedust, Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast. Kõikidest vanuseklassidest kokku noppisid külalised 16 alavõitu, vasaraheites oli kohal selline tuntud mees nagu Aleksander Bondartšuk Ukrainast ja 100 m jooksus Kenneth Powel Indiast.

Esimestel mängudel olid Saaremaa kergejõustiklased võistkondlikult esimeste seas. Esimestel mängudel 1959. aastal teine, siis 1963. aastal esimene ja 1966. aastal teine koht.

Vägev oli saarlaste esinemine 1963. aasta mängudel, kus noorte ja täiskasvanute arvestuses võideti 14 kuldmedalit individuaalselt ning ka naiste ja meeste 4 x 100 m teatejooksud.

Vast on huvitav teada, et selle suve golfimängu üks korraldajatest Eero Lapp on võitnud mängudel vasaraheite noormeeste seas ja hõbemedali meeste arvestuses.

Raskejõustikualadel on aastate jooksul võitjate seas olnud pea kogu vabariigi paremik sealhulgas näiteks Karl Utsar ja Toivo Kurg 1971. aasta mängudel. Ka pallimängudes on võitjate hulgas paljud vabariigi koondistes edukalt võistelnuid, nagu Peet Raig 1966. aasta võidukas Rapla võrkpallimeeskonnas, käsipallis endised Eesti meeskonna peatreenerid 1981. aastal Jüri Lepp ETKVL-i ja 1991. aastal Kalmer Musting Põlva meeskonnas. Korvpalluritest nimetame Pärtel Mettigut, Ülo Laumetsa, Avo Jansi ja Jaan Oravat.

Spordisõbrale peaksid olema tuttavad ka järgmised nimed - purjetajad Vaiko Vooremaa ja Kaijo Kuusing, jalgratturid Jaan Kirsipuu ja Lauri Aus, jahilaskurid Varno Zopp, Peetr Vehm ja Arno Kull, laskurid Anne Oberg ja Liivi Erm, motosportlased Luule Tull ja Rudolf Krestinov.

Tituleeritud sportlased ka viimastel mängudel

Tituleeritud sportlasi on jagunud ka viimastele mängudele. 1999. aastal Haapsalus võistlesid kergejõustikus Mikk Pahapill, Kristel Berendsen, Kadri Viigipuu, Aivo Normak, Gerd Kanter (nii kettaheites, kui ka kuulitõukes kolmas koht), Kristjan Rahnu, Sirkka-Liisa Kivine, Roman Fosti, Kaie Kand, Ksenia Balta (tütarlaste 100 m 7., 800 m 2. ja kaugushüppes 41. koht).

Korvpallis mängisid kaasa Tanel Tein, Toomas Liivak, Jaanus Liivak, Tarmo Kikerpill, Toomas Kandimaa, võrkpallis Veiko Lember, ja Jaanus Nõmmsalu.

2007. aastal Valgas võistlesid Grit Šadeiko, Grete Šadeiko, Anna Iljuštšenko, Grete Udras, Kaire Leibak, Igor Sjunin, Märt Israel, Pavel Loskutov, Roman Fosti, Liana Pintsaar. Võistlesid ka laskesuusatajad Indrek Tobreluts ja Roland Lessing. Korvpallis oli väljakul Pirgit Püü, käsipallis Risto Lepp, Roman Glinkin ja triatlonis Jürgen Ligi.

2011. aastal Rakveres võistlesid kergejõustikus Mikk-Mihkel Arro, Karl Lumi, Mihkel Kukk, Liina Tsernov ja Eha Rünne. Käsipallis oli väljakul Kristjan Muuga, korvpallis Andre Pärn ja Kristo Saage.

Jalgrattakrossis võistles Martin Laas (2015. aasta Tour of Estonia võitja), orienteerumises sai Meelis Atonen oma vanuseklassis kolmanda koha.

Valdade ja linnade suvemängudel on enamus ülalnimetatuid kaasa võistelnud ka oma valla või linna eest. Tuntumatest veel jalgratturid Tanel Kangert, Rein Taaramäe, Gaspar Austa, Grete Treier, Sigvard Kukk, võrpallis Oliver Venno, Argo Meresaar, Mari-Liis Graumann, Kristjan Kais, Rait Rikberg, kergejõustikus Maicel Uibo ja Kristo Galeta, orienteerumises Eveli Saue.

Kergejõustikus on mitmetel mängudel võistelnud Andrus Veerpalu, jalgrattavõistlustel Algo Kärp ja Andreas Veerpalu. Võistlustulle on astunud linnapead Tarmo Tamm, Reno Laidre, Rannar Vassiljev ja Kalmer Lain.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena