Saarlased toovad suvemängudele uued spordialad
Eestimaa Spordiliit Jõud peasekretär Tarmo Volt ütles, et suvemängude võistlusprogrammi kuuluvad alad, mis on seal juba pikkade traditsioonidega, aga ka sellised, mis on aastate jooksul muutunud ja päris uued tulijad.
„Korraldajal on võimalus pakkuda uusi alasid,“ rääkis ta. „Kõikide osalevate maakondade ja linnade esindajad lepivad nende valikus omavahel kokku. Saarlaste poolt on võistlusprogrammi lisatud ratsutamise takistussõit ja rallisprint ning golf, kuna Kuressaares on väga hea väljak. Oli plaan kaasata ka purjelaud, kuid ühiselt leiti, et see ala ei ole veel nendeks mängudeks küps.“
Tarmo Volt lisas, et ühelt poolt on uute alade lisandumine positiivne, kuid samas muudab see võistlused ka keerulisemaks, sest suvemängudel on juba 26 ala kirjas.
Rallisprindi võistlused korraldab spordiklubi Sar-Tech Motorsport, kelle esindaja Toomas Sepp ootab põnevat ja tasavägist võidukihutamist, sest maakondades on ala populaarne ja Saaremaal soovitakse alati sõita. Lahtine on veel võistluste toimumise koht, sest algselt kavandatud Oriküla paarisrajal seda kahjuks teha ei saa.
Saare Golfi turundusjuht Kaira Kivi ütles, et kuna golf on võistlusprogrammis esimest korda, siis on osalejate arvu suhteliselt raske prognoosida. „Võistlus on individuaalne, kuid suvemängude arvestus on maakondlik, mis tähendab, et iga maakonna arvestusse lähevad kirja kolme mehe ja kahe naise paremad löögimängu tulemused,“ lausus ta, lisades, et muidugi teeb rõõmu, et esmakordselt golf suvemängude võistlusalana just Saaremaal toimuma saab.
Saaremaa Ratsaspordi Klubi esindaja Kristine Järsk ütles, et ratsutamisvõistlused on varem programmi kuulunud, kuid viimased paarkümmend aastat ei ole sel alal suvemängudel võistlusi toimunud. Nii tegi Eesti Ratsutamise Liit saarlastele ettepaneku see asi nüüd ette võtta.
„Võistlused toimuvad Kaalis, kuid praegu on raske ennustada, kui palju tuleb osalejaid,“ lausus Järsk, lisades, et huvi on ilmutanud üheksa maakonda. „Ka sportliku taseme kohta ei oska midagi öelda, kuid anname endast parima, et see oleks väga hea. Samas on tegu ikkagi peamiselt harrastajatele mõeldud võistlusega, kus tippe on vähe.“
Traditsioonilised suvemängude võistlusprogrammi kuuluvad alad on kergejõustik, võrkpall, jalgrattasõit, orienteerumine, jahilaskmine, petank, korvpall, meeste käsipall, judo, tõstmine, sangpomm ja mälumäng.
Valdadele on üks olulisemaid köievedu, mis hoiab Tarmo Volti hinnangul seda ala elus. „Siin on võistkondade arv suurenenud ja maameestele on see traditsiooniline ala, millega on ikka aastakümneid tegeletud,“ lausus ta.
Kõige sportlikumad Eesti maakonnad, linnad ja vallad selguvad võisteldes 26 spordialal: kergejõustikus, jalgrattakrossis, orienteerumises, jahilaskmises CSP, petangis, meeste ja naiste võrkpallis, meeste ja naiste korvpallis, meeste käsipallis, poiste ja tüdrukute jalgpallis 7x7, õhkrelvadest laskmises, judos, tõstmises, sangpommi võistluses, ratsutamise takistussõidus, rallisprindis, tennises, köieveos, mälumängus ja juhtide võistluses. Suvemängude kavas on veel järgmised võistlused ja mittearvestuslikud spordialad: juhtide võrkpall, sumo, golf, discgolf ning erinevad liikumisharrastuse üritused kõigile soovijatele.
14. Eestimaa suvemängud korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Kuressaare Linnavalitsuse ning Saaremaa Spordiliiduga. Suvemängudel võivad osaleda kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade võistkonnad. Suvemängude avamine toimub 10. juulil Kuressaare lossihoovis.
