Dopingut kasutanud Ilja Nikolajevit ja Nikolai Vedehinit karistati pika võistluskeeluga
Kuigi mõlema jooksja kaasuseid arutati ja karistus määrati samal ajal, on tegu erinevate juhtumitega erinevatest aastatest. Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium analüüsis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) esitatud tõendusmaterjale ning kuulas ära mõlema jooksja täiendavad selgitused, otsustades seejärel süüdistuste tõendatuse üle ja määrates karistused.
Ilja Nikolajevi suhtes algatas IAAF uurimise vereprofiili alusel, mis oli koostatud 2013. aastal 16. aprillist 28. novembrini võetud seitsme võistlusvälise vereproovi põhjal ning mis oli IAAFi adaptiivmudeli põhjal vähemalt 99,9 protsendilise tõenäosusega ebanormaalne. IAAFi ekspertpaneeli hinnangul oli ebanormaalse vereprofiili põhjuseks keelatud aine või meetodi kasutamine. Ilja Nikolajev antidopingu reeglite rikkumist ei tunnistanud.
Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium mõistis Nikolajevi süüdi 2013. aastal kehtinud maailma dopinguvastase koodeksi 2009. aasta redaktsiooni artiklis 2.2 ja IAAF-i (2012-2013) reeglis 32.2(b) sätestatud dopinguvastase reegli rikkumises, mis tähendab keelatud aine või meetodi kasutamist või kasutamise katset. Kuigi IAAF taotles Nikolajevile pikemat karistust 2015. aastast jõustunud uue dopinguvastase koodeksi järgi, pidas Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium seda põhjendamatuks. Kolleegium määras jooksjale kaheaastase võistluskeelu alates 3. veebruarist 2015. Samuti kuuluvad tühistamisele Nikolajevi kõik võistlustulemused alates 16. aprillist 2013, sealhulgas Frankfurdi maratonil joostud isiklik tippmark ning neli poodiumikohta Eesti meistrivõistlustelt aastail 2013-2014.
Nikolai Vedehin andis käesoleva aasta 5. veebruaril Keenias positiivse dopinguproovi, millest leiti hormooni- ja metaboolsete modulaatorite klassi kuuluvat trimetasidiini, lisaks süüdistati teda dopinguprooviga manipuleerimises või manipuleerimise katses. Vedehin tunnistas trimetasidiini kasutamist teadmatusest, et tegu on võistlusvälisel perioodil keelatud ainega, ning loobus B-proovi avamisest. Samas eitas Vedehin dopinguprooviga manipuleerimist või manipuleerimise katset.
Vedehin mõisteti süüdi maailma dopinguvastase koodeksi 2015. aasta redaktsiooni artiklis 2.1 ja IAAF-i reeglis 32.2(a) sätestatud dopinguvastase reegli rikkumises, mis tähendab keelatud aine sisaldumist sportlase proovis. IAAFi reegli 32.2(e) väidetava rikkumise suhtes, mis tähendab dopingukontrolli mistahes osaga manipuleerimist või manipuleerimise katset, puudus kolleegiumi hinnangul vajadus võtta seisukoht, kuna see ei takistanud proovi õiget käitlemist ega dopingu kasutamise tuvastamist ning sellise rikkumise tuvastamine või mittetuvastamine ei muudaks Vedehini karistust, mis on ette nähtud positiivse dopinguproovi eest.
Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium määras Vedehinile nelja-aastase võistluskeelu alates 23. märtsist 2015. Samuti kuuluksid tühistamisele Vedehini kõik võistlustulemused alates 5. veebruarist 2015, kui ta oleks sel perioodil võistelnud.
Mõlemal sportlasel on otsuse vaidlustamiseks õigus esitada apellatsioonikaebus Eesti dopinguvastasele apellatsioonikolleegiumile 21 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.
Otsused langetas Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium koosseisus Margus Mugu, Rein Haljand, Marek Kaleta, Siim Schneider ja Toomas Tõnise. Sõltumatu Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi nimetab ametisse Eesti Olümpiakomitee. Kolleegiumil on volitused ärakuulamiste korraldamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks ükskõik millises asjas, mis Eesti Antidopingu või rahvusvaheliste alaliitude dopinguvastaste reeglite põhjal kolleegiumile menetlemiseks esitatakse.
