Prillidega või prillideta

Kui oled prillikandja, oled sellega ilmselt sellega nii harjunud, et ei pane prille enamjaolt tähelegi. Kui aga lähed matkama, sportima või aktiivselt aega veetma, võivad prillid osutuda tüütuks kaaslaseks. Kuidas sobivad kokku sport ja prillid ning kas ja millal oleks mõistlik prillidest vabaneda, sellest räägib silmaarst Harras Mölder.

Sportlase jaoks on hea nägemine üldiselt väga tähtis. Vähe on alasid, mis teravat pilku ei nõua või millega tegelemist prillid ei sega. 

Prillid kipuvad segama

Isegi, kui prillid vaatevälja otseselt ei häiri või muudmoodi ei takista, osutub sportides probleemiks see, kui prillid paigast liiguvad või sootuks eest ära kukuvad. Samuti tekitavad prillkandjale probleeme erinevad ilmastikutingimused - vihm, lumi ja külm muudavad prillid uduseks. Sama võib juhtuda kuumaga, kui laup higiseks tõmbub ja prillidki selle tagajärjel niiskeks lähevad, ning ka ujulas ja saunas ei saa prille kasutada.

Küllap seetõttu sportlaste hulgas väga palju prillikandjaid ei kohtagi. Silmaarst ütleb, et ka tema juurde saabuvad patisendid tihti jutuga, et prillidest oleks vaja vabaneda just seetõttu, et need pärsivad sportimist ja aktiivse eluviisi harrastamist. Dr Mölder: „On olemas ka optilisi spordiprille. Abi nendest prillidest kindlasti on, aga see ei ole ikkagi parim lahendus."

Läätsi ei saa kanda lõputult

Üks võimalus vältida prillidega sportimist, on kontaktläätsed. Paraku igale inimesele läätsed ei sobi. Mõni ei saa neid üldse silma panna, mõnel võib aga esineda läätsetalumatus. Kontaktläätsede miinus on ka see, et nende pikaaegne kasutamine ei ole silmadele hea.

„Samas teame, et kui kanda läätsi pidevalt, lõpeb see varem või hiljem halvasti. Kontaktlääts on ikkagi võõrkeha silmas ja tekitab lõpuks kuiva silma sündroomi. Aeg, kui kaua inimene saab probleemivabalt läätsesid kasutada, on väga erinev. Mõni kannatab kolmkümmend aastat, mõni kannatab ainult aasta, aga ühel hetkel tuleb piir ette."

Mitte ainult laser

Kui prillidega sportimine ega ka läätsed ole rahuldav valik, jääb võimalus kaaluda silmaoperatsioone. Üldjuhul teatakse, et prillidest saab vabaneda laseroperatsiooniga, kuid see ei ole ainus variant. „Enamasti korrigeeritakse laseroperatsiooniga miinust ehk lühinägelikkust, vähemal määral ka kaugnägelikkust, kuid peale laseri teeme ka teisi operatsioone. Laseri mõistlik piir on tänapäeval -8. Kui laser ei sobi (plussi või liiga suure miinuse puhul), on võimalik paigaldada silma lisalääts. Selle operatsiooniga võib isegi -20 korrigeerida," selgitab silmaarst.

„Operatsioon on välistatud mõningate silmahaiguste puhul. Kui näiteks sarvkest on haige, siis kindlasti ei sobi laseroperatsioon ja olenevalt haiguse staadiumist ei maksa alati ka muud lõikust teha. Laserit ei peeta heaks ka siis, kui on tegemist suure kaugnägelikkusega ehk tugeva plussiga silmade puhul," ütleb dr Mölder ja lisab, et eelnev jutt kehtib inimeste kohta, kel on vanust kuni 40 eluaastat. „Vanematest inimestest rääkides on jutud hoopis teised - siis on võimalik oma läätse vahetus multifokaalse kunstläätse vastu, mis üldiselt laseb pärast operatsiooni prillideta elada. Tean hulka inimesi, kes on lasknud silmi opereerida just seetõttu, et harrastavad aktiivset eluviisi, mängivad tennist või surfavad ja prillid on seda seganud."

Operatsioon on risk

Harras Mölder on üks kahest Eesti kirurgist, kes tegeleb ka lisaläätse operatsioonidega. See on väga tõhus suure lühinägelikkuse puhul. „Hästi tüüpiline on see, et kandidaadid tulevad ja soovivad laseroperatsiooni. Kui nad kuulevad, et see neile ei sobi, ja pakume lisaläätse varianti, siis see tundub väga hirmutavana, kuna tegemist on silmasisese operatsiooniga. See on liialdatud hirm. 

Aga milliseid riske silmaoperatsioon endas veel kannab, mida kaaluma peaks, mis tehakse enne operatsiooni ja uuringust, kuidas läätsed või operatsioon mõjutavad silmapõletikke loe veel selle nädala lõpuni poelettidel leitavast ajakirjast Sport.

Tekst: Merilin Piirsalu