Pooled harrastussportlastest eelistavad spordiklubides vaid lihastreeninguid
Treeningstiilide võrdlus tõi välja, et 30% iganädalastest treenijatest eelistab käia rühma-lihastreeningutes nagu näiteks BODYPUMPÒ, Selg Kõht Tuhar jt sarnased treeningud.
20% harrastussportlastest käib aga pigem jõusaalis treenimas, kusjuures vaid 11% meestest ja 5,6% naistest treenivad individuaalse treeningkava järgi.
Tantsulisi treeninguid ja body & mind treeninguid eelistab põhitreeninguna vastavalt 15% ja 12% uuringus osalenutest. Ujumist või mõnda muud treeningut harrastab aga 7-9% vastanutest.
Reval Sport spordiklubi peatreeneri Ülle Ptšelovodova hinnangul on levinud arvamus hea vormi saavutamiseks see, et eelkõige tuleb treenida erinevaid lihasgruppe, kuid samas unustatakse, et hea enesetunde ja treenituse saavutamiseks on oluline pöörata tähelepanu ka kardio- ja venitustreeningutele, sest ilma hea üldise toonuseta ei ole mõistlik ka vaid lihaseid treenida.
„Spordiklubis võib tihti näha harrastussportlasi, kes suure entusiasmiga alustavad kas uue aasta lubaduste, rannahooaja eesmärkide või muude trenniga seotud ideede täitmisega, kuid kelle treeningmotivatsioon peagi kaob,“ selgitas Ptšelovodova, kelle hinnangul aitaks regulaarse treeningharjumuse kujundamisele kaasa koostöö treeneriga, kes aitaks paika panna personaalse treeningprogrammi.
Seejuures ei tähenda individuaalne treeningkava vaid konkreetsete harjutuste paikapanemist, vaid ka treeningute sageduse, intensiivsuse ja variatiivsuse väljatöötamist ning soovi korral ka toitumisalaste soovituste rakendamist.
Treeneri tähelepanekut kinnitavad ka uuringu tulemused, mille kohaselt peavad 25% uuringus osalenud inimestest suurimaks takistusteks või probleemideks sportimise juures just seda, et nad treenivad vaid enda tarkusest, ega tea, kas nii on üldse õige ja 22% vastanutest ebaregulaarsust enda treeningkavas.
„Kui arvestada inimese soove, harjumusi ja seatud eesmärke, siis on väga-väga palju erinevate treeningkavade võimalusi, mis aitavad harrastussportlasel järjepidevalt sporti teha nii, et ei tekiks tüdimust ning et sport oleks nauding, mida hingega teha,“ hindas Ptšelovodova.
Ta lisas, et kui treeningutes on sisse jäänud pikem paus või kui spordiga varasem kokkupuude puudub, siis tasub ennekõike alustada lühiajaliste eesmärkide seadmisega ning liikuda samm-sammult pikemaajaliste eesmärkide poole. Kui alustav tervisesportlane võtab alguses liiga suure eesmärgi, siis on n-ö käega löömise võimalus üldjuhul suurem.
„Eelkõige peab inimene arvestama enda treenituse hetkevormiga, valima endale sobivad treeningstiilid, mis kutsuksid trenni tegema ja annaksid iga päev natuke positiivset energiat,“ sõnas Ptšelovodova.
Reval Sport Spordiklubi sportimisharjumuste ja –eelistuste tarbijauuring toimus 25. veebruarist-15.märtsini 2015 internetiküsitlusena. Uuringus osales 1906 inimest, kes sattusid valimisse juhuvaliku alusel.
