RAAMATUBLOGI: Mike Tysoni elu: vahepeal kõvasti trenni ja poksimist, siis narkootikume, seksi ja kaklusi

Mike Tyson ja Larry Sloman, „Vaieldamatu tõde“, tõlkinud Maris Sõrmus, Helios, 474 lk.

Kui Muhammad Ali on poksijatest suurim, siis Mike Tyson kahtlemata skandaalseim. Skandaalne on ka tema biograafia, sest spordist on seal juttu napilt, küll aga elu ja raha põletamisest.

Kui sa sünnid tumedanahalisena Brooklinis, su bioloogiline isa on teab kus ja mittebioloogiline tavaline tänavahulgus, emal on ükskõik, nagu ka sul endal – koolis käia ei viitsi, varastad, kakled – siis satud sa ühel hetkel vanglasse, kui pole eelnevalt siitilmast lahkunud. Kümnesse! Tysonil on tuttavad nii noorte kui pärisvangla.

Tavaline Brooklini pätt veedab osa elust narkouimas või purjuspäi, naised on võtta-jätta, naudib eksistentsi gängis – annab kellelegi lõuga, teinekord satub tulistamiste keskmesse, teab politseinikke nimepidi…

Oot, kas Tyson polnud mitte noorim raskekaalupoksi maailmameister, peagi absoluutne maailmameister, üks ajaloo vägevamatest?

Oli, aga seda puhuti, kui aeg-ajalt elumere lainetest välja ulpis, et järjekordne vastane mättasse lüüa ning miljonid tasku pista.

Vaata millise nurga alt tahad, Tyson oli kaak. Kaak, kellele jumal andis võime poksida ning viis õigel hetkel kokku hullu geeniuse, treener Cus D’Amatoga. Polnuks Cusi, ei teaks maailm Tysonit.

28 esimesest profimatšist võitis Tyson 26 nokaudiga, neist 16 esimeses raundis. Üks tiitel järgnes teisele, lõpuks olid tal koos kõik meistrivööd. Ja mis siis?

„Elasin valgete inimeste viisakas maailmas, kuid sisimas olin verejanuline tapja,“ kirjeldab end Tyson ja meenutab üht tänavakaklust. „Kargasin talle kõrri ja hakkasin teda peksma, lüües ta pead mitu korda vastu kõnniteed, kuni ta oli omadega läbi.“

Ei saa öelda, et Tysoni elu olnuks vägistamissüüdistusega vanglasse sattudes karm olnud.

„Vaatasin läbi oma fänniposti ja valisin tüdrukud, kes meeldisid mulle enim. Kirjutasin neile: „Kuule, kas tahaksid mulle külla tulla? Saadan sulle pileti.
Kui tuli esimene tüdruk, istusin juba väljas laua ääres. Ma ei läinud teda tervitama, vaid jäin istuma, mõeldes, mida kõike ma temaga teen. Ta tuli minu juurde, suudles mind ja – pauhh – keerasin ta ümber.
Tal võis olla AIDS või midagi sellist. Olin hoolimatu. Tõstsin ta lihtsalt enda peale ilma, et oleksin kondoomi kasutanud. Jumal, ma isegi ei teadnud seda tüdrukut ja me tegime seda päise päeva ajal.“

Need on vaid paar näidet sadadest, millist elu saab elada absoluutne tšempion. Miljonid siia-sinna, üks tüdruk teise järel, vahepeal kõvasti trenni ja poksimist, siis narkootikume ja kaklusi… On elatud, võib Tyson ausalt öelda.