Kommentaar: Päikest, mitte pisaraid

Kurb oli vaadata Heidi Raju, kes pärast sprindi kvalifikatsiooni hulga pisaraid poetas. Ta oli tõesti õnnetu, kurtis, et lootis enamat ja on läbinisti pettunud: „Mul on väga-väga kahju.” Ju on Eesti rahvas ja meedia – jah, puistakem endalegi tuhka pähe – lati ülemäära kõrgeks ajanud. Nõuame suusatajatelt liiga palju.

Raju, nagu tunnistas Eesti suusaliidu spordidirektor Raul Olle, pole tänavu erilist toetust saanud. Pole naiskonna teisedki liikmed. Ja mida me siis loodame? Et nad Marit Bjørgeniga võrdselt võidu sõidaksid?

Tegelikult tuleks tüdrukute ees müts maha võtta ja teha sügav kummardus. Selle eest, et nad üritavad kivist vett välja pigistada ja Eesti naiste suusatamist vee peal hoida. Ja milline on ennastsalgavuse hind? Netikommentaatorite mõnitused. On nad tõesti väärt kurje sõnu?

Tegelikult pole ju Raju 45. koht paha, ikkagi esimeses pooles. Piret Pormeister (43. koht) sõitis end suisa koomasse ja viidi tohtrite vahel staadionilt minema. Kas see, et endast antakse rohkem, kui anda on, ei vääri aplausi?

Kui kelleltki midagi nõuda, siis kindlasti mitte Rajult ja teistelt suusanaistelt. Nemad on tingimuste kiuste MM-ile jõudnud ja kaitsevad Eesti au nii, nagu suudavad. Pigem tuleks pärida alaliidult või spordijuhtidelt, miks on tingimused sellised, nagu on.

Päikest, piigad, mitte pisaraid! Te olete väga tublid!