Nii suurt huvi igal aastal 1. mail kell 12 Viljandi staadionilt startiva jooksu vastu pole ühelgi varasemal aastal olnud ja see annab põhjust korraldajatel loota, et sel kevadel on Eesti vanimale rahvaspordivõistlusele oodata üle 4000 osaleja. Mullu lõpetas jooksu ja kõnni kokku ligi 3500 inimest.

Tänavu on ümber Viljandi järve jooksule registreerimine kolinud veebiväravasse www.sportos.eu ning esimene stardikoha lunastamise voor lõpeb veebruari viimase päeva viimasel minutil. Interneti teel saab end aga ligi 12 kilomeetri pikkusele jooksule või kepikõnnile kirja panna kuni aprilli viimase nädalani.

Nagu eelmiselgi aastal saavad nimelise kutse ning tasuta stardikoha kõik need mehed, kes on ümber Viljandi järve jooksul osalenud vähemalt 40 korda ning naised, kel on kirjas vähemalt 20 jooksu.

Jooksu kindel rekordimees on Viljandimaal, Tarvastu vallas elav Benno Viirandi, kes nüüdseks on osalenud 56 jooksul. Mees on endiselt vormis ja teeb mitu korda nädalas trenni. Eelmisel aastal rajas vallavalitsus Viirandi kodu lähedale jookmiseks sobiva kergliiklustee, millele anti nimeks Benno rada.

Esimest korda startis Viirandi järvejooksule 1958. aastal. Alates sellest ajast on tal vahele jäänud vaid üks aasta. 1982. aastal keeldusid nimelt korraldajad teda karkudega rajale lubamast ehkki mees ise oli hakkamist täis ja valmis 12 kilomeetri pikkuse raja abivahenditega läbi hüppama.

Tallinlasel Einart Alusel on kirjas küll üks osalemiskord vähem, kuid tema esimene start ümber Viljandi järve oli juba 1954. aastal.

Ümber Viljandi järve jooks on Eesti kõige pikemate traditsioonidega rahvaspordivõistlus. Esimest korda 1928. aastal peetud jooks on vahepealsetel aastatel ära jäänud vaid 1929. ja 1930. aastal. Võistlus toimus kõigil teise maailmasõja aastatel.

Viljandi järvejooksu teeb unikaalseks see, et iga jooksja võib raja ise valida, ainsaks tingimuseks on, et ületada tuleb kaks järve äärde jäävat silda ning ring tuleb läbida vastupäeva.