TASUB TEADA: 9 asja, mida pidada silmas gluteenivabalt küpsetades

Viimasel ajal on gluteenivaba söömine muutunud tõeliselt populaarseks, arstide arvates aga selliseks dieediks vajadus puudub, sest gluteen ei ole normaalses koguses tervisele kuidagi kahjulik.

Üht-teist võiks aga gluteeni ja gluteenivaba dieedi kohta siiski teada.

• Gluteen teeb taina elastseks, annab küpsetistele struktuuri ja pehmuse. See on kleepvalk, mida leidub nisus, speltas, odras ja rukkis.

• Ühegi gluteenivaba jahuga (riisi-, maisi-, tatra-, lina-, kookos- ja mandlijahu) nisujahu üks ühele asendada ei saa, jahusid tuleks omavahel segada.

• Maisijahu annab küpsetisele ilusa kuldkollase värvuse ja teralisema tekstuuri. Magusa maitse tõttu sobib suurepäraselt marjade, kohupiima ja toorjuustuga küpsetistesse.

• Riisijahu on hea lisada, kui soov on küpsetised muredamaks muuta. Riisijahu kasutatakse ka kastmete ja hautiste paksendajana.

• Mandlijahu on rasvarikkam ning retseptis tuleb seega vähendada piimatoodete ja munade kogust.

• Kookosjahu puhul tuleb teada, et sellel on üsna madal suitsemispunkt (177 °C) ja seetõttu ei saa kookosjahust valmistada väga kõrgeid temperatuure vajavaid toite.

• Tartajahul, mis on valmistatud pruunistatud tatrast, on iseloomulik kergelt kibe maitse, aga toortatrast valmistatud jahul seda pole.

• Gluteenivabade jahudega küpsetamisel tasub lisada rohkem vedelikku ja kergitusaineid. Selleks et tainast paremini siduda ning saada kergem ja pehmem küpsetis, võib lisada kartuli- või maisitärklist.

• Jahu tuleb enne tainasse segamist kindlasti sõeluda, sest siis jaotuvad koostisained tainas ühtlasemalt ja jahu on õhulisem. Sõelumine on tähtis ka täisterajahu puhul, sõelale jäänud osakesed võiks näpu vahel pudendada sõelutud jahu peale.

Põhjalikumalt saab sellest, kuidas küpsetada gluteenivabalt, lugeda Eesti Ekspressi lisast Gurmee. Sealt leiate ka imemaitsva kohupiima-õunakoogi retsepti.