MASSAŽIKOOLITAJATELT HARRASTAJALE: Martin Ilves, Mai-Liis Toivar, Raul Köster: inimene on nagu jõgi, kui ta ei voola, siis ta kuivab

See on lugu kolmest inimesest, kes koolitavad tulevasi spetsialiste M.I. Massaažikoolis. Kuid lisaks sellele tegelevad nad paljude teiste huvitavate teemadega.

Martin Ilves on tuntud kui M.I. Massaažikooli direktor. Ta on põnev isiksus, kes on välja töötanud adapteeritud Tai joogamassaaži.

Raul Köster nimetab end tervislike eluviiside guruks, ka tema on eelpool mainitud koolis massaažiõpetaja.

Mai-Liis Toivar on samas koolis jooga- ja massaažiõpetaja ning direktori asetäitja õppetöö alal.

Martin on inimene, kes liigub palju ja väga erineval moel: nii õhus langevarjuga kui vee all akvalangiga ja kui omad jalad väsima kipuvad, hüppab vapralt sadulasse ja kasutab liikumiseks hobuse abi. Selline elustiil on andnud võimaluse perearsti vaid pildilt vaadata, sest külastuseks pole eriti põhjust olnud. Martini kohta võiks veel ära märkida, et ta on kaitsnud teadusmagistri kraadi Tartu Ülikoolis spordi- ja liikumisteadustes. 

Raul on spordimassaaži terapeut ja personaaltreener spordiklubis MyFitness. M.I. Massaažikoolis peab ta aeg-ajalt loenguid, mis on suunatud just spordimassööridele. Peamiselt pajatab ta teemal, kuidas antud erialal saada hinnatud spetsialistiks. Raul on harrastanud sporti üle 35 aasta ja olnud seotud väga paljude spordialadega. Tema lemmikspordiala on suusatamine. Talle meeldib ka joosta ja rattaga sõita. Jooksmisega on  Rauli väga põnev sügav ja isiklik lugu, kuid see on omaette peatükk tema kirevast eluloost, mis väärib kindlasti eraldi artiklit. Raul on oma 15- aastase tütre Nora-Liisi üle väga uhke ja õnnelik ning väga tänulik, et talle on antud võimalus selles elus olla Nora isa. Ta peab oma tütart ka mingis mõttes oma õpetajaks, kes on talle peamiselt õpetanud kannatlikkust ja oskust kuulata, aga ka palju muud, mis on tema sõnul teinud temast parema inimese.

Mai-Liisi puhul võiks välja tuua, et ta on omandanud massööri eriala M.I.Massaažikoolis, lõpetanud Tallinna Ülikoolis magistriõppe kutsepedagoogika kutseõpetaja erialal ja õppinud Kundalini Reasearch Institute (KRI) poolt sertifitseeritud kundalini jooga õpetajaks Venemaal, Prantsusmaal ja Indias, korraldanud massööride kutseandmist Eesti Massööride Liidu ja massaaži eriala kutsekomisjoni esinaisena aastast 2008, osalenud massööride ja massaažiterapeutide kutsestandardi väljatöötamisel ja kaasaegse Tai-joogamassaaži õpiku väljaandmisel.

Kui oluline on inimese hea tervise jaoks liikuv eluviis?

Raul: Tervislik liikumine, tervislik toitumine, tervislikud mõtted ja puhkusaja ning tööaja tasakaalus hoidmine on füüsilise ja vaimse tervise alused. Inimene on nagu jõgi. Kui ta ei voola (liigu), siis ta kuivab (närbub).

Mai-Liis: Selline eluviis teeb inimese õnnelikuks, sest iga väike saavutus annab trenni tehes hea enesetunde ja tervise.

Martin, palun räägi, mida kujutab endast Tai joogamassaaž ja miks see hea on?

Tai massaaži efektiivsus on just tugi – liikumisaparaadile tunduvalt suurem kui klassikalise massaaži mõju, sest sisaldab hulganisti efektiivseid venitusi. Seda on lihtne teostada, sest ei nõua lahti- riietumist ja sobib ka häbelikele.

Mai-Liis, oled ka joogaõpetaja. Mis stiili joogat õpetad ja mida on see teekond Sulle andnud? Palun räägi ka oma tööst massaažiõpetajana.

Olen kundalini joogat praktiseerinud 14 aastat ja joogaõpetajana tegutsenud aastast 2003. Jooga praktiseerimine ei ole lihtsalt füüsiline treening, vaid annab ka hingelisel tasandil võimaluse end tasakaalustada. Kundalini jooga on dünaamiline ning väga mitmetahuline joogaliik, mis hõlmab lisaks kehaasenditele (asanad) ka mantrate laulmist, hingamistehnikaid (pranayamad), meditatsiooni ja käteasendeid (mudrad). See kaunis kooslus tugevdab närvisüsteemi, tasakaalustab organite tegevust ja annab hea enesetunde kogu päevaks. Kundalini joogal on ka väga tugev filosoofiline taust, mis annab hindamatu väärtusega nõuandeid harmoonilise elustiili kohta nii lapsevanematele kui mehe ja naise vaheliste suhete osas. Olen rakendanud neid nippe oma igapäevases elus ja võin julgelt öelda, et see toimib.
Jooga- ja massaažiõpetajana tegutsemine tähendab suurt vastutust õpilaste ees ja loomulikult pühendumist, mida ei saa väsimuse saabudes nurka visata. Kundalini jooga meister Yogi Bhajan on öelnud kuldsed sõnad: “ Kui soovid teada saada, siis loe, kui tahad aru saada, siis kirjuta, aga kui tahad saavutada meisterlikkust selles, mida teed, siis õpeta“. Ka minuga on nii, et igakordne õpilaste ette minek annab mulle võimaluse rohkem teada saada ning ma naudin õpetamist.

Palun ava oma liikumise teemat lapsepõlves?

Mai-Liis: Juba lapsepõlves olin aktiivne ja tegelesin mitmete harrastustega. Lisaks sõpradega koos õues mängimisele käisin murdmaasuusatamise- ja võistlustantsu trennis ning õppisin muusikakoolis akordioni. Tänan oma vanemaid, et nad julgustasid mind proovima erinevaid harrastusi ega sundinud mind tegelema ainult ühe, neile meelepärase tegevusega

Raul: Juba varases lapsepõlves käisin kooli suusa- ja jooksutreeningutes. Meil oli koolis väga hea kehalise kasvatuse õpetaja, kes leidis alati aega meiega tegelda. Osalesime pidevalt erinevatel rahvaspordiüritustel ja erinevatel noortevõistlustel. Enamiku oma kooliaja suvevaheaegu
veetsin ma Uhtna malevas. Kohe peale kooli lõppu läksin tavaliselt töö- ja puhkelaagrisse (TPL-i) ja pärast TPL-i läksin edasi EÕM-i. Nii et praktiliselt kogu suve veetsin mõnusalt tööd tehes. Malevas tegime samuti kõvasti sporti. Kui nüüd sügavalt järele mõelda, siis kehalise
kasvatuse õpetaja hr. Jüri Kruus, kes oli Uhtna maleva komandör, oli minule tegelikult nagu teine isa, sest just tema õpetas mulle distsipliini, põhimõtteid ja töökust. Olen talle selle eest väga tänulik.

Milliseid soovitusi annaksite Eesti peredele ja lapsevanematele Liikumisaasta puhul?

Martin: Et kujundada lapses liikumisharjumust ja luua liikumise ning aktiivse eluhoiaku kaudu lapsele tervise vundament, tuleb lapsevanemail investeerida isiklikku eeskujusse.

Mai-Liis: Lubage oma lapsel avastada tema jaoks kõige sobivam harrastus. Las nad proovivad erinevaid võimalusi ja alles siis, kui on veendunud, et üks konkreetne trenn neile tõeliselt sobib, võiks hakata sellega süvendatult tegelema. 

Raul: Eesti peredel ja lapsevanematel soovitan rohkem jalgsi käia, sõita rohkem rattaga, vähem istuda, rohkem naeratada, süüa rohkem köögi- ja puuvilju ning hoolida teineteisest rohkem. Siis olete terved. Kui liigume piisavalt, toitume tervislikult, magame küllaldaselt, siis  tagame endale huvitava, õnneliku motivatsiooni täis täisväärtuslikku elu.

Millised on olulisemad märksõnad liikumise kontekstis sulle endale?

Martin: Liikumine- see on tervislik sõltuvus, mida julgen soovitada kõigile.

Kas massaaž on laisa inimese trenn?

Raul: Selline väide, et massaaž on laisa inimese trenn, ei pea kindlasti paika. Ega ikka keegi teine sinu eest trenni teha ei saa. Pigem võib massaažilkäik tulla kasuks, sest hea massöör suudab asjalike selgituste abil motiveerida inimest liikuma, et keha paremini funktsioneeriks ja nii viib ta meid selleni, et saame aru liikumise vajadusest ja alustame terviseliikumisega.
Kindlasti võiksid inimesed, kes tegelevad regulaarselt sporditreeningutega, käia massaažis, sest see tagab lihaste parema ainevahetuse ja lihaspaaride omavaheline tasakaal on paremini paigas: Lihased niiöelda "libisevad" paremini, liigutused on kiiremad ning jõud suurem. Regulaarne massaažiteraapia tagab kvaliteetsema treeningu ja pikemas perspektiivis parema võistlustulemuse.
Raul Köster Haapsalu maratonil

Martin: Massaaži kui laisa inimese treeningu juured ulatuvad ajaloos juba Buddha kaaskonda, kus põdura kaaskonna turgutamiseks asendati jooga Tai massaažiga. 

Palun avage, miks on massaaž oluline ka preventiivse meetodina?

Martin: Massaaži käigus ergutatakse organismi kiiremini tööle, kiirendatakse erinevaid füsioloogilisi protsesse, ergutatakse organismi kaitsevõimet ja turgutavate bioaktiivsete ainete tootmist.

Miks on paljudel seljavalud?

Mai-Liis: Alaselja valudel võib olla ja ongi erinevaid põhjuseid, kui usun, et kui jätta välja patoloogilised seisundid, siis üks sagedamini esinevaid põhjuseid on nõrgad kõhulihased, mille treenimisele kuigi palju tähelepanu ei pöörata. 

Martin: Seljavalul võib olla meditsiinist lähtuvalt väga palju erinevaid põhjuseid. Mõnedel indiviididel ei suudeta sageli üldse määratleda, mis on seljavalu algpõhjus ja seega pole võimalik rakendada efektiivset ravi. Palju põhjustavad valusid just selja ülekoormus ja valed liigutuste suunad, mis koormavad ja vigastavad ülekoormuse alla sattunud kudesid.

Raul: Üks suurimaid seljavalu põhjuseid on kindlasti see, et inimesed istuvad väga palju. Probleem on selles, et istumisasendis on niudenimmelihas (üks puusapainutajatest) lühenenud asendis ja tema vastastoimega suur tuharalihas (puusa sirutaja), mille peal me istume, pikenenud asendis. Sellega seoses kaob nende lihaste vahel tasakaal, mis võib põhjustada seljavalusid. Probleemi lahendus oleks, vähem istuda, rohkem ja mõõdukalt liikuda ja treenida kere- ning tuharalihaseid.

Aga miks on pinges kaelapiirkond, mida saaksid inimesed muuta?

Martin: Parim moodus probleemide vältimiseks on õige riietus ja õige töö ja puhkuse vahekord.

Raul: Kaelapiirkonna pinged ja valud on tihti seotud just sundasendite ja vale rühiga! Jällegi soovitaks võibolla kõigepealt külastada füsioterapeuti või head massaažiterapeuti, kes oskaks probleemi välja selgitada ja koostada vastava harjutuste kava, et probleemi kõrvaldada. Samuti oskab hea terapeut näidata meetodeid rühi iseseisvaks testimiseks ja selgitada täpselt, kuidas peaksime oma keha asendit hoidma, et vaevusi ei tuleks.

Kuidas elada pikk ja terve elu?

Martin: Paljuski sõltub eluea pikkus geneetilistest eelsoodumustest, kuid ka ise saab palju ära teha, sest organismi „mürgitamine” nikotiini või alkoholiga on küll meie endi kätes.

Mai-Liis: Pikaealisuse annab joogide arvates õige hingamine, tervislik toitumine ja mõõdukas füüsiline aktiivsus. Kuid mina usun, et lisaks eelpoolnimetatule tuleb elu nautida, olla hetkes, jääda iseendaks ning teha seda, mis meid õnnelikuks teeb.

Raul: Arvan, et pika ja terve elu saladus on, kui me oleme iseendaga sõbrad. See tähendab, et kuulame oma keha häält, sest keha ütleb meile, mis on hea ja mis halb. Oluline on austus, lugupidamine, armastus nii enda kui lähedaste ja sõprade vastu. Tunnustage üksteist rohkem! Hoidke töö ja puhkus tasakaalus. Siis olete motiveeritud ja õnnelikud ning see hoiab stressi ja haigused eemal. Kindlasti ei ole ka rämpstoidu söömine oma kehale austuse ja lugupidamise avaldus. Sööge tervislikult - rohkem köögivilju ja puuvilju,siis ütleb keha teile aitäh. Käige metsas jalutamas ja terviseliikumist harrastamas. Metsas on väge ja energiat. Kallistage puid. Naeratage rohkem. Siis naeratab maailm teile vastu ja elu on täisväärtuslik.

Palun jagage toitumise soovitusi. Mida te ise sööte?

Mai-Liis: Kuulake oma keha, ja sööge siis, kui kõht on tühi, kuid mitte harvem kui kolm korda päevas. Siis on ainevahetus aktiivne ja keha ei hakka koguma rasva. Jälgige, et toit, mida sööte, oleks värske ja ise valmistatud. Siis teate täpselt, mida teie toit sisaldab. Vältige neid toite, mis enesetunde raskeks teevad ja väsimust tekitavad. Järelikult need toidud teile ei sobi.
Ise püüan toituda võimalikult tervislikult, kuid luban endale aeg-ajalt ka midagi „head“, et ei tekiks tunnet, nagu piiraksin end pidevalt.

Raul: Toitumine on üks olulisemaid asju, mida peaksime silmas pidama. Kui me paneme autole kvaliteetse kütuse asemel halva kvaliteediga kütuse, siis kaugele me vast sellega ei sõida, tuleb külastada autoremonditöökoda, kust teinekord abi saab, aga vahel tuleb ka täiesti uued jupid autole osta või koguni auto maha kanda. Sama lugu on ka meie organismiga, me peame andma talle vajalikud toitained, et keha saaks normaalselt ja edukalt toimida. Kui me seda ei tee või reostame päevast päeva ja aastast aastasse oma keha rämpstoidu ja muude produktidega, mis ei vääri absoluutselt toidu nime, siis võime varsti ennast leida vastamisi terviseprobleemide ja rasvumisega. Toitumise juures ei ole tegelikult mingit raketiteadust ja mingeid ekstreemseid dieete pidada pole vaja. Tuleb lihtsalt süüa toitu, mis on toit, millest saame kvaliteetseid, täisväärtuslikke ja elutähtsaid aineid meie kehale. Näiteks kui paneme lauale õuna, porgandi, kurgi, kalafilee, saame aru, et see on toit, aga kui me paneme lauale kartulikrõpsud ja kiirtoidukohast ostetud burgerieine, siis ega me päriselt aru saa, mis asjad need on, millest nad tehtud on, tihti on need lihtsalt mingist keemiast kokku keeratud, sisaldavad palju kahjulikke rasvu ja kurnavad meie veresuhkru regulatsioonimehhanismi.
Sama on ka meie organismiga: kui sööme kvaliteetset toitu, siis keha saab aru, mis see on ja saab kergelt toitained kätte, aga kui sööme rämpsu, siis on kehal raske seda läbi töötada ja väärtuslikke toitaineid meie keha ei saa.
Seega lihtne soovitus: söö toitu, mis on toit! Söö 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. Kindlasti tuleks rohkelt süüa köögi- ja juurvilju, rohelist kraami. Söö kaks õuna päevas, siis on tervis korras. Kindlasti võiks hommikul süüa putru, sobib näiteks täisterakaerahelbepuder, mida võib maitsestada värskete marjadega. Samuti tuleks rohkem süüa kala, kust saame häid rasvhappeid, häid rasvhappeid saab veel kvaliteetsetest õlidest nagu lina-, kanepi- ja oliiviõli, samuti on heade rasvade allikad erinevad pähklid. Ka munad sobivad kenasti meie toidulauale.
Linnumunades sisalduvad A-, D-, H- ja erinevad B-rühma vitamiinid;vähem ka: K- ja E –vitamiinid.
Mineraalidest on esindatud väävel, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, raud, tsink, mangaan ja jood, fosfolipiididest trüptofaan ja letsitiin.
Muna sisaldab küllastunud- ja küllastumata rasvhappeid (viimaseid küll rohkem), letsitiini, mida on vaja rakkude ülesehituseks ja normaalseks ainevahetuseks ning lisaks ka väga väärtuslikku valku.
Muna on supertoit. Ärge seda unustage.
Toidulauale võiksid kindlasti kuuluda köögiviljad, juurviljad, puuviljad, maitseroheline, lehtsalatid, täisteratooted, kala, muna, eelpool nimetatud õlid, pähklid, häid rasvu sisaldavad seemned (näiteks Chia seemned), kaunviljad (head valgu allikad), vesi, mesi ja marjad.
Toiduained, mida tasub vältida, on valge rafineeritud suhkur ja tooted, kus seda leidub: valgest rafineeritud jahust tooted, rafineeritud õlid ja määrded, transrasvu sisaldavad toiduained, kiirtoidu- kohtades pakutavad burgerid ja friikartulid, kõrge suhkrusisaldusega mahlad, kõrge suhkrusisaldusega moosid, limonaadid, coca-cola, küpsised ja kommid.
Minu enda ühe tavalise päeva menüü näeb välja selline:
Hommikusöök: 7.30
Täisterakaerahelbepuder keedetud veega
1 banaan
1tl chia seemneid
Taimetee 1tl meega
2 sl värskeid marju pudrule
1 täistera näkileib kodujuustu kattega
2 lehte rooma salatit
1 keedetud muna
Vahepala 10.00
1 õun või kiivi
mõned kreeka pähklid
vesi (300 ml)
Lõunasöök 12.30
Küpsetatud lõhe
150 g tatart või pruuni riisi või värskeid köögivilju
rohkelt rohelist salatit
Vesi
Suur õun
Vahepala 15.00
banaan+ vesi
15.45-17.00
trenn
17.45
Kohupiim 300g
1 õun
5 pähklit
vesi
Õhtusöök 20.00
Köögivilja wokk- kergelt pannil soojaks, jäävad krõmpsuvaks.
(porgand, lillkapsas, brokkol, sibul, punapeet, suvikõrvits, küüslauk)
1 keedumuna
natuke kodujuustu
Piparmündi tee
21.00
1 õun
vesi

Mis on teie jaoks liikumine?

Martin: liikumine- see on asukoha muutus ümbritsevas ruumis, mille on esile kutsunud lihasjõud.
Liikumine on see, mis toob kaasa õnnetunde ja loob kujutluse, et olen ja elan. 

Raul: Liikumine on minu jaoks elustiil. Liikumine annab elule väga palju lisaväärtust. Hoiab vaimu erksa ja motiveerituna.

Mis teie hinge liigutab?

Raul: Hinge liigutavad need hetked, mis on ehedad. Võimsaid tundeid tekitab alati see, kui tunnen tõelist armastust, kirge, hoolivust. Samuti liigutavad mind väga hetked, kui tunnen, et olen andestanud, kas siis endale või kellelegi teisele. Olen väga sentimentaalne inimene - tundeid tagasi ei hoia. Pole harvad need hetked, kui vaatan mõnda head jõulufilmi või laulusaadet ning lasen pisaratel voolata. Me ei peaks emotsioone tagasi hoidma. Hetkel tuleb meelde saade ''Laula mu laulu'', kus Ines laulis Jaagupi laulu ''Torm''. Vot see oli midagi väga võimsat, mis liigutas hingepõhjani.

Mai-Liis: Isad ja emad, kes oma laste jaoks aega leiavad, et koos kvaliteetaega veeta. Käin hommikuti, enne tööd Audenteses Arenal jooksmas ja siis teen ka jõutrenni. Hiljuti, kui ma jälle trennis olin, tuli sinna üks mees oma trenni tegema ja tal olid kaasas lapsed: poeg ja tütar. Koos joosti ja mängiti, hüpati trampliinil ja tehti erinevaid harjutusi. Südantsoojendav oli näha isa lastega koos trenni tegemas.

Martin: Kui Sind ümbritsevad õnnelikud inimesed ja Sa tead, et oled andnud sellesse õnne oma panuse.

Liikumisaasta sai küll läbi, kuid mis on selle aasta sõnum teie enda jaoks ja kas kõik edasisedki aastad võiksid olla Liikumisaastad?

Mai-Liis: Minu meelest on Liikumisaasta andnud häid mõtteid ja tarkuseteri kõigile, kes sellega kokku puutusid ning toonud fookusesse liikumise olulisuse.

Raul: Tunnen enda sees veel nii palju ideid ja võimalusi ja soovin, et mul oleks julget pealehakkamist neid ideid ellu viia. See aasta oli minu jaoks tõeline Liikumisaasta, kui mõelda, kui paljudel rahvaspordiüritustel sai 2014. aastal osaletud. Neid sai kokku vist 30 kanti ja kõige rohkem teeb heameelt, et sel aastal jooksin 10 täispikka maratoni (42,195 m). See on minu jaoks omaette saavutus, millest mõned aastad tagasi veel unistadagi ei osanud. Olen ikka ja jälle positiivselt veendunud, kui vaatlen enda ja oma sõprade tegemisi, et absoluutselt kõik siin elus on võimalik. Sõnum minule oleks, et hoia ennast liikumises ja ära vegeteeri. Naerata rohkem, siis liiguvad asjad õiges suunas. Minu meelest võiksid kõik aastad olla Liikumisaastad. Miks mitte, sest liikumine on ju elu.

Mida olete aastate jooksul massaažist õppinud? Teie suurimad taipamised?

Martin: Õpi palju jaksad, aga inimeses peitub nii palju saladusi ja avastamisrõõmu, et selle äraõppimiseks ei piisa ühest elust. 

Mai-Liis: Inimestel on väga erinev ja sageli lausa vale arusaam massaažist ning selle mõjust inimese tervisele. Koolitatud massöör võib teha imesid, kuid koolitamata ja ebapiisavate teadmistega massöör võib teha palju kahju. Massööriks ei sobi kõik inimesed, nii nagu ei sobi kõik inimesed juhiks või kokaks. Selle ameti jaoks on vaja põhjalikke erialaseid teadmisi, häid käsi, head tunnetust ja siirast soovi inimesi aidata.

Raul: Aastad, mil olen tegelnud massaažiteraapiaga, on mulle väga palju õpetanud. Olen õppinud tundma nii ennast kui teisi inimesi. Olen õppinud suhtlemist, kus on palju armastust, lugupidamist, austust ja hoolivust. Teisisõnu võib ka nii öelda, et olen vaikselt ennast leidmas.
Kui aastaid tagasi alustasin massaažiteaduste omandamisega, siis ega ma päris teadnud, kes ma olen, sest mina ise olin peidus väga paksude võltskihtide all. Hetkel aga võib öelda, et olen juba päris lähedal enda tõelise mina leidmisele, kuigi otsingud ja õpingud jätkuvad. Taibanud olen seda, et tihti otsime abi kuskilt kaugelt, mõistmata, et abi on alati väga lähedal. On ütlus, et kui otsid oma muredele ja probleemidele abi, siis vaata peeglisse ja seal näed sa inimest, kes on ainuke, kes sind sinu eluteel aidata suudab. Olen õppinud ja tunnetanud, et alati tuleb kuulata oma keha häält, sest keha on meie sõber ja annab alati teada, kui midagi on valesti. Meie sees on nagu keegi postimees, kes toob alati ausa ja tõese sõnumi, kus on kõik kirjas. Probleem on selles, et tihti seda kirja ei loeta ja kas siis põletatakse see kiri või siis koguni mõrvatakse postimees (näiteks tablettidega). Sellest ei ole aga kasu, sest kindlasti tuleb uus postimees, aga siis võib juba olla hilja! Olen veel taibanud, et kui naeratad rohkem, siis kõik laabub ja maailm naeratab Sulle vastu.

Kes on hea massöör?

Martin: Inimene, kes tunneb ja tunnetab, et on alles oma massööritee alguses ja õppida on veel palju.

Mai-Liis: Hea massöör on põhjalike teadmiste, oskuste, heade käte ja kõrge empaatiavõimega inimene, kellel on soov inimesi aidata.

Raul: Hea massöör on inimene, kes vaatleb inimest kui tervikut, mitte ainult näiteks ühte pinges lihast, sest kõik on meil omavahel seotud ja enamik tervisehädasid tuleb nagunii meie mõtlemisest. Väga oluline on, et massööril oleksid väga head teadmised anatoomiast, füsioloogiast, toitumisest, treeningõpetusest ja mis kõige olulisem: suhtluspsühholoogiast. Suhtlus peab olema täis austust, lugupidamist ja armastust. Nagu me teame, on inimese suhtluses 70% kehakeelt ja ainult 30% verbaalset osa. See tähendab, et kui meil on endal kehas ja peas asjad korrast ära, siis me ei saa seda varjata. Võime küll head juttu rääkida, aga keha räägib muud. Väga oluline on, et meie mõtted oleksid puhtad, sest meid ümbritsev bioenergeetiline informatsiooniväli räägib kõigest. Veelkord rõhutan - lugupidamine, austus, armastus, hoolivus ja õigustatud, mõõdukas enesekehtestamine tagab tervisliku atmosfääri. Kindlasti peab olema ka hea massöör hügieeniliselt puhas ja samuti ise heas füüsilises vormis, sest kui me soovime tervist anda, siis peame ise kindlasti olema nii heas vaimses kui füüsilises vormis.
Kõik eelpool nimetatud omadused, sõbralik silmavaade ja naeratus suul tagavad hea energia ja heade asjade alguse.

Palun tooge välja, miks ikkagi massaaž niivõrd tähtis on?

Raul: Massaažis käimine on väga oluline. See aitab ravida nii keha kui vaimu. Olen veendunud, et regulaarne hea massööri külastus aitab meil õppida tundma oma keha ja vaimu ning saada paremaks inimeseks.

Mis juhtub inimkehaga, kui seda pikalt mitte „kasutada“: Elada passiivset eluviisi, süüa ebatervislikult, mitte käia massaažis, sõita ainult autoga ja vaadata TV-d.

Martin: Inimene on osa loodusest ja looduses on kõik liikumises.

Raul: Kui inimkeha liigeseid ja lihaseid kaua aega mitte kasutada ning eirata keha toitumisvajadusi, siis pikemas perspektiivis keha lihtsalt ei toimi enam nii, et saaksime nautida täisväärtuslikku elu.
Asemele tulevad sagedased haigestumised, ebamugavustunded ja valuaistingud. Kui väldime pikka aega sundasendites olemist, tegeleme igapäevaselt terviseliikumisega, magame piisavalt ja toitume tervislikult, siis auhinnaks on sellele kõrge elukvaliteet, mis on stressivaba ja täis tervist, armastust, rõõmu, motivatsiooni ja elutahet.

Miks on oluline koormata südame veresoonkonda?

Martin: Südame veresoonkonna koormamine on südame treening. Süda on lihaseline elund ja vajab toonuse säilitamiseks, analoogiliselt teistele lihastele, füüsilist koormust ehk treeningut. 

Raul: Väga oluline on igapäevaselt anda koormust organismi südame veresoonkonnale ja hingamiselundkonnale. Igapäevaselt võiks päevakavasse kuuluda vähemalt 1 tund mõõduka aeroobse pulsiga jalutuskäik metsas, rattasõit, ujumine või kui ilmad pimedad ja vihmased, siis võib ka külastada spordiklubi, kus saab kenasti kõik asjad tehtud. Regulaarne südame veresoonkonna ja hingamiselundkonna mõõdukas koormamine tagab parema tervise ja töövõime. Süda muutub tugevamaks, areneb kapillaaride võrgustik ja organism saab piisavalt toitaineid ja hapnikku.
Samuti kaotame lisakilosid, kui toitume tervislikult ja teeme regulaarselt terviseliikumist.

Aga miks on tähtis treenida hingamiseelundkonda?

Martin: Hingamise efektiivsusest oleneb keha varustatus hapnikuga. Hingamine on paljude lihaste koostöö, ja see vajab harjutamist nagu pillimäng

Jagage palun mõni lihtne liikumissoovitus või treeningsoovitus?

Raul: Kõige lihtsam ja odavam liikumissoovitus: minge metsa või parki jalutama, pange jalga mugavad jalanõud, selga soojad riided ja nautige loodust. See ei maksa midagi, aga lisaväärtust annab loodus väga palju. Et teha asja põnevamaks, siis võiks näiteks keskenduda metsa lõhnadele, teinekord jälle metsa häältele. Võtke kaasa nutitelefon ja pildistage loodust. Väga tihti tulevad kõige paremad ideed ja mõtted just metsas või pargis terviseliikumist tehes. Väga oluline on, et see oleks meie elustiil ja iga päev oleks meil kavas tund või 2 veeta värskes õhus ja ennast liigutada. Siis ütleb keha meile aitäh.

Miks on tähtis tasakaal?

Martin: Ilma tasakaaluta oleks liikumine raske, sest inimese püstine kehaasend ei võimaldaks liigutusi selles asendis.

Mai-Liis, palun ava mis on Sinu jaoks jooga ja suurim taipamine sellel teel?

Jooga praktiseerimine on elustiil. Jooga lükkab liikuma mitte ainult vereringe ja ainevahetuse, vaid aitab meil muuta ka oma meeleseisundit ja märgata, mis meie hinges tegelikult toimub - seega ennast tundma õppida. Mina sain tuttavaks iseendaga. 

Kas kõik on võimalik?

Mai-Liis: Kõik on tõesti võimalik, kui sa tead täpselt, mida tahad, annad selleks endale võimaluse ja oled kannatlik ega loobu esimese takistuse saabudes.

Raul: Elu on näidanud, et kõik siin elus on võimalik. Tuleb ainult julgeda suurelt unistada, uskuda endasse ja liikuda pidevalt, väikeste sammudega õiges suunas. Asjad, mis näivad võimatutena, võivad täituda kiiremini kui oskame arvata. Usk ja suur tahtmine murrab lahti kõik lukud ja uksed.

Sinu selle elu kõige müstilisem kogemus?

Mai-Liis: Usun reinkarnatsiooni ja et igal inimesel on hing, mis taaskehastub aina uuesti. Usun ka seda, et hinged, mis eelmistes eludes koos olid, kohtuvad käesolevas elus uuesti, et jätkata sealt, kus eelmises elus pooleli jäädi. Olen kogenud hetke, kus tajud, et oled inimesega kohtudes justkui ammu teda tundnud ja jaganud ühist minevikku. Selline äratundmine on imeline kogemus.

Raul: Kõige müstilisem kogemus? Seda ei oskagi kohe öelda, aga üks müstilisemaid kogemusi oli kindlasti eelmise aasta detsembris Portugali reis, mis sai teoks tänu Sihtasutus Archimedes toetusele Leonardo da Vinci elukestva õppe programmi raames. Nädalavahetustel külastasime Põhja- Portugali kauneid paiku. Bragas külastatud Bom Jesus do Monte avaldas muljet. Oli tunne nagu viibiks kuskil Tomb Raideri filmis. Head mälestused on mul kogu Portugali reisist. Super maa ja võimas loodus.

Kõige kirkam elamus?

Mai-Liis: Märkamine, kuidas me oma emotsioonidel oma elu juhtida laseme ning kaotame seeläbi kontrolli oma elu üle.

Raul: Minu elu kõige kirkam ja võimsam elamus on kindlasti sajaprotsendiliselt minu kalli tütre sünd, kus mul õnnestus juures olla. See oli nii võimas ja ülev hetk, et sõnadesse panna on seda väga raske. Mäletan seda esimest hetke, kui tütar toodi peale sündi minu juurde, kui võtsin ta ettevaatlikult sülle. Need väikesed armsad silmad sulatasid mu südame täielikult.

Kuidas leida endas jõudu ja väge? Mis on Sinu enda suurim väe allikas?

Mai-Liis: Tegele endaga, leia aega mediteerimiseks ja enda tundmaõppimiseks. Avasta oma tugevused ja kasuta neid. Leia oma nõrkused ja muuda nad tugevusteks. 

Raul: Üks suurimaid väeallikaid, kust käin jõudu ammutamas, on kindlasti mets ja metsajooksud. See on täielik puhkus ja meditatsioon. Mets ja jooksmine aitavad mind alati. Kui olen ennast ära kaotanud, siis metsas leian alati ennast üles ning mõtted ja tunded selginevad.

Kui oluline on olla meestel mehelikus ja naistel naiselikus energias?

Mai-Liis: Naiselik ja mehelik energia ei ole vastandid. Mees- ja naisenergia kuuluvad kokku, olles läbipõimununa olemas igaühel meist. Ei ole olemas ainult ühte energiat ühes inimeses. Meestes on meesenergiat rohkem ja naistel naisenergiat rohkem. Naiselik energia väljendub südame kaudu, mehelik energia väljendub mõistuse kaudu. Kas inimesed peavad iseendaga tööd tegema, et olla parem teekaaslane?
Nii meestel kui naistel on üheks põhiliseks eluülesandeks viia igapäevaelu tingimustes enda mees – ja naisenergiad sisemiselt tasakaalu. Mees -ja naisenergia on teineteiseta poolikud. Koos nad täiendavad teineteist. Shiva (meesenergia) ja Shakti (naisenergia) ühinemine moodustab terviku, mis annab neile limiteerimata potentsiaali. Meie naiselik intuitsioon koos meheliku tegutsemisega on kokku looming.
Koos eksisteerides suudavad mees- ja naispool teineteise energiaid täiendada ja ühtlustada, luues niimoodi harmoonilise kodu, perekonna, suguvõsa ja kogu maailma.

Sinu liikumisalane unistus, mis pole veel täitunud?

Mai-Liis: Tegelikult on mul kaks unistust. Mulle meeldivad kiirus ja kõrgus. Olen juba pikka aega unistanud langevarjuhüppest. Teine unistus on seotud mägedega. Ma pole kunagi veel suurtes mägedes suusatamas käinud. 

Kas Sul on ka rändamisalaseid unistusi? Kuhu sooviksid liikuda planeedil Maa?

Mai-Liis: Kui reisimist silmas pidada, siis Mehhiko oleks kindlasti riik, kuhu minna tahaks. Mayade linna.

Raul: Rännata tahaks igale poole, sest kõik siin maailmas tundub väga huvitav, mida tahaks ise näha ja katsuda. Kindlast sooviks külastada Machu Picchut. Olen sellest paigast viimasel ajal palju huvitavat kuulnud. Samuti sooviks tulevikus ette võtta mägedega seoses rändamisi. Mida ürgsemad ja iidsemad paigad, seda rohkem nad mulle huvi pakuvad.

Sinu lõpusõnad ja soovid Eestimaa harrastajatele 2015. aastal?

Martin: Soovin kõigile eestimaalastele uueks aastaks tarkust ja tasakaalu. Just mõõdukus igas asjas on see, mis hoiab kõike meid ümbritsevat tasakaalus.

Raul: Soovin Eesti inimestele aastaks 2015 mõnusat jätkuvat liikumist: Kuulake rohkem oma keha häält, sest keha on meie sõber ja treener, kes teab kõige paremini, mis meile hea on! Armastage, tunnustage ja hoolige teineteisest, teineteist toetades ja hoides on elu elamisväärsem.
Head tervise aastat.

Mai-Liis: Julgege unistada suurelt ja täitke oma unistused. Ärge magage maha oma elu, vaid nautige iga hetke ja liigutage end ning tehke seda koos oma parimate sõpradega, elukaaslasega või lastega. Siis on, mida vanadusepõlves meenutada.