Magnus Pehrsson: tegime aastaga palju ära, kuid nii mõndagi saab veel parandada
„Aasta alguses rääkisime palju uuest süsteemist ja keskkonnamuutusest. Usun, et oleme selles vallas edukad olnud,“ ütles Pehrsson, kes asus jalgpallikoondise eesotsas ametisse 1. jaanuarist. Tema leping kehtib veel aasta.
„Uus struktuur on õnnestunud juurutada treeningutel ja laagrites, treenime nüüd uut moodi, muutunud on toitumine ja see, kuidas puhkame ja taastume. Mängijate skautimine on muutunud professionaalsemaks, koondise abipersonal on kasvanud ja koostöö erinevate osapoolte vahel paranenud. Uude aastasse minnes usun, et selles vallas on veel väga vähe asju jäänud, mida peaksime muutma,“ rääkis Pehrsson.
„Mis puudutab aga seda, mis platsi peal toimub, siis fakte vaadates on seis selline, et oleme tänavustest mängudest korjanud keskmiselt rohkem punkte kui eelmisel aastal. Ka meie kaitsetöö on tunduvalt paranenud, kui vaadata keskmiselt mängus sisse lastud väravate arvu. Kuid väravate löömine on negatiivse poole peal – keskmiselt 0,62 väravat mängust võrreldes eelmise aastaga, kui see oli 1,0. See on kahtlemata varjukülg,“ rääkis Pehrsson.
Pehrssoni sõnul tuleb koondisega töötades rõhku pöörata mängijate füüsilise vormi parandamisele ja kiirusele. „Usun, et siin saame asju parandada. Näiteks, mis puudutab kaitsest rünnakule või rünnakult kaitsesse üleminekut, siis kaitsefaasis teeme me praegu head tööd, kuid me ei ole veel palli tagasivõitmisel nii agressiivsed, kui tahaksime olla,“ rääkis peatreener.
„Me ei võida alati palli tagasi, kui oleme selle kaotanud. Suudame vastase rünnakuid peatada, kuid ei ole ise alati rünnakule minnes efektiivsed. Ka selle põhjust võib otsida mängijate füüsises. Meil on potentsiaali küll, et olla paremad, aga me peame veel tööd tegema, et sinna jõuda.“
Tema sõnul on tal hea meel, et Eesti koondis on saavutanud stabiilsuse. „Ka kaitsetöö on meil korralik – kompaktne. Me ei lase endale palju väravaid lüüa ja oleme oma väljakupoolel üsna agressiivsed. Peame aga ka edasi liikuma, kõrgemalt ja agressiivsemalt pressima.“
Veel üks asjaolu, mille Pehrsson välja tõi, oli mängutempo peale surumine vastasele. „Praegu suudame küll mängu aeglasemaks muuta, kuid mitte veel kiiremaks.“
Kõige suuremat pettumust valmistasid Pehrssonile lõppeval jalgpalliaastal koondise standardolukorrad. „Oleme nendele palju aega pühendanud, kuid ei ole saavutanud seda, mida ma lootsin saavutada. See võiks olla meie relv, eriti just silmas pidades Konstantin Vassiljevit ja Dmitri Kruglovi, kuid paraku pole see meil sel aastal õnnestunud.“
Pehrsson lisas, et loodetavasti saavad paljud koondisemängijad eesootaval aastal oma klubides rohkem ja regulaarsemalt mänguaega. „See peaks aitama juba kaasa füüsilise vormi parandamisele ja taseme tõstmisele. Vaatan järgmisele aastale positiivse pilguga.“
25. detsembri hommikul sõidab vutikoondis Katari, kus peetakse 27. detsembril sõprusmäng. Koondisega sõidab Katari 18 pallurit. Kuna sõpruskohtumises on lubatud kuus vahetust, on suuremal osal mängijatest lootust matšis kaasa teha.
„Ootan eriti kohtumist nende mängijatega, keda ma varem pole näinud, kõigil on võimalik selles mängus ennast tõestada. Loodan, et keegi Katari sõitvast seltskonnast kasutab seda võimalust silma paista, et tõusta ka tõsisemates mängudes kandidaatide sekka,“ lisas Pehrsson.
Paljud koondise põhitegijad jäävad maavõistlusmängust kõrvale, peamiselt on kutsutute nimekirjas koduliigas leiba teenivad pallurid ja noormängijad. Teiste seas on peatreener Magnus Pehrsson kutse saatnud koguni neljale võimalikule debütandil: FC Infoneti väravavahile Matvei Igonenile ja sama klubi keskkaitsjale Vladimir Avilovile, FC Flora poolkaitsjale Brent Lepistule ja Levadia keskväljamehele Andreas Raudsepale.
„Katari mäng lisandus aasta lõppu plaaniväliselt, kuid nüüd, kui meil see võimalus on, siis kavatsen seda igal juhul maksimaalselt ära kasutada,“ rääkis Magnus Pehrsson. „See annab mulle võimaluse töötada nende mängijatega, kes pole koondise juures eriti palju või üldse viibinud. Saan neid nüüd tundma õppida ja üritan seda igatahes teha ka selle lühikese ajaga, mis aasta lõpus koos oleme.
