Värniku mänedžer: veel kevadel võttis Andrus 18 kilo kaalust alla ja oli elutahet taas täis
Esmalt tabas Värnikut hüppeliigese vigastus, mille põhjustas Eesti meistrivõistlustel võidu tähistamiseks ning publiku tänamiseks tehtud tagupidi salto.
"Ma arvan, et kui see õnnetu vigastus oleks olemata jäänud, poleks ilmselt tekkinud ka terviseprobleeme," usub Karotamm.
Esimene paanikahoog tabas Eesti rekordimeest veidi pärast Eesti meistrivõistlusi, mil ukse ees oli karjääri tähtsaim võistlus ehk Ateena olümpia. Raskes seisundis Värnik toimetati kiirabiga haiglasse, kus arstid tegid olukorra stabiliseerimiseks vajalikud protseduurid.
Kui Värniku treener Heino Puuste sel saatuslikul päeval Karotammele helistas ja juhtunust teatas, ei osanud viimane kuuldut kohe uskudagi. "Olin teda alles veidi aega tagasi näinud staadionil trenni tegemas," meenutab Karotamm.
Paanikahoogude kiuste võidetud MM-kuld
Värnikul õnnestus imekombel haige jala ja keerulise vaimse olukorra kiuste olümpial võistelda ning tulla kuuendaks, kuid toonaseid ootusi-lootusi arvestades polnud see tulemus, millega keegi - eriti muidugi mees ise - rahul oleks olnud.
"Olen sada protsenti kindel, et kui tal poleks neid jamasid enne olnud, võitnuks ta Ateenas olümpiakulla. Ta oli ju sündinud suurvõistluste meheks, lisaks oli tal kõrval selline mees nagu Puuste," lisab Karotamm.
Vaatamata pidevate paanikahoogude jätkumisele suutiski Värnik aasta hiljem tõestada oma tiitlivõistluste-meheks olemist: Helsingis võitis ta vihmase ilmaga peetud võistluses rekordilähedase tulemusega MM-kulla. Paraku jäi aga 2005. aasta Värniku sportlaskarjääri viimaseks edukaks hooajaks.
"See kadalipp, mille ta läbima on pidanud, pole olnud kerge. Närvidest ja paanikahoogudest räsituna valis ta kõige kergema tee ja leidis valule ravi alkoholist."
Lootustandev kevad
Karotamm kohtus Värnikuga viimati kevadel. "Andrus oli läbinud siis mingid protseduurid ja paistis, et ta on taas elutahtmist täis. Ta olevat vist suisa 18 kilo alla võtnud," iseloomustab Karotamm poole aasta taguseid meeleolusid.
Värnikut on aastate jooksul üritanud aidata paljud sõbrad, ent suurt kasu pole sellest olnud. "Ta ei julge tööle minna, sest kardab kõige rohkem seda, kui inimesed näevad, mis temast saanud on."
Karotamme sõnul võiks Värnik pääseda pahedest vaid juhul, kui ta läheks pikemaks perioodiks mõnda asutusse, kus teda hoitaks halvast seltskonnast ja alkoholist eemal. Seega päris lootusetu olukord veel Karotamme sõnul pole. Samas lisab ta, et valmis peab olema kõige halvemaks.
