EOK presidendi Neinar Seli hinnangul on positiivne, et taotlusi esitati rohkem kui eelmisel aastal. „Tänapäeval tippspordis on ilma taustajõududeta väga raske edu saavutada. Ainult treenerist ei piisa, sportlase kõrval peaksid olema ka füsioterapeut, arst, spordipsühholoog – ja teadlased,“ ütles Seli.

Kuuest toetuse saavast projektist kaks keskenduvad kitsamalt konkreetsetele spordialadele – need on sõudmine ja jalgrattasport. Priit Purge juhtimisel viiakse läbi projekt nimega „Eesti sõudekoondise pikaajaline ettevalmistusprogramm 2016. aasta olümpiamängudeks“ ning Boriss Bazanovi eestvedamisel projekt „Eesti U23 koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2015. aasta Euroopa meistrivõistlusteks valmistumisel“.

Ülejäänud neljast toetatavast projektist üks keskendub geneetikale, kaardistades sportlike võimete geneetilisi tegureid Eesti tippsportlastel. Selle projekti elluviimise eest vastutab Sulev Kõks. Teise projekti fookuses on pallimängijad, Mati Arendi eestvedamisel uuritakse noorte pallurite alajäseme ülekoormusvigastuste riskitegureid. Veel pälvis toetuse Martin Moosese juhitav projekt, mis uurib võimalusi vastupidavusalade sportlaste mäestikutreeningu monitooringu ja juhtimise kvaliteedi tõstmiseks, ning Mehis Viru juhitav projekt „Eesti tippsportlaste (vehklejad ja kergejõustiklased) tehnilise ettevalmistuse kinemaatiline analüüs“.

Eesti Olümpiakomitee korraldatud teadusprojektide konkurss toimus tänavu teist korda. Nagu 2013. aastal, oli ka 2014. aastal konkursi eelarve 25 000 eurot, toetusmäära suurus ühe projekti kohta kuni 5000 eurot. Kokku esitati konkursile 13 avaldust, mida hindas kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuulusid EOK president Neinar Seli, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Haljand ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan professor Priit Kaasik.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena