TREENERILT HARRASTAJALE: Kaisa Marran: oma unistust elades pole võimalik üle töötada
On olnud aeg, mil Kaisa on koos teiste inspireerivate inimestega tantsijana töötanud, ta on tõsiselt jõusaalis treeninud ja personaaltreeneriks õppinud, firmades kaasosanik olnud ja terviseklubide juhtimisega tegelenud. Oli ka vägev periood, mil Kaisa perre sündisid kolm last, kes tänaseks 11, 9 ja 6 aastased. Kuid aastal 2010 tuli see erakordselt särav tulesäde, tõeline pärl ja oma ala tipp ning professionaal tagasi ja avas oma stuudio uksed. Kaisa Marrani (neiupõlve nimi Teimann) Pilatese stuudio uksed on valla nii meestele kui naistele, noortele, vanadele, tavamõistes tervetele kui füüsiliste erivajadustega inimestele. Kaisa kutsumus on õpetada.
Kuidas kõik algas? Palun ava oma lapsepõlve liikumisi ja rõõme?
Olen kogu elu teadnud, et tahan liikuda, asjadest aru saada ja oma teadmisi jagada. Minu jaoks olid alg- ja põhikooliaegsed peotantsu - ning hiljem võistlustantsu treeningud palju ägedamad kui muusikakoolis veedetud aeg. Kui muusikat kuulsin, tahtsin liikuda, esineda meeldis mulle ka. Muusikat luua on minu jaoks keerulisem kui selle järgi liikuda.
Sinu peres kasvab kolm last, kuidas neile liikumisteel toeks ning eeskujuks oled?
Minu jaoks on oluline, et vanemad tunnetavad ära, mida lapsed teha tahavad ja kui palju tasub nii öelda peale suruda. Kõik lapsed vajavad liikumist, rõhutan, vajavad. Ja täiskasvanu ülesanne on seda võimaldada. Meie oleme kõigi lastega proovinud erinevaid treeninguid ja lubanud suurema ebamugavuse kujunemisel katkestada. Liikumisega seotu ei tohi ebameeldiv olla. Võistlussportlased kasvavad läbi ebamugavuste ja raskuste, aga kui tajud, et lapses ei ole võistluskirge ja tulemusvajadust, siis pole mõtet käskida. Meie vanem poeg on ujumises enda jaoks väljakutse ja väljundi leidnud, toetan teda igati, ta käib Pilatese tundides ja käin nende treeninggruppi aeg-ajalt nõustamas, püüan ka vahetevahel võistlusreisidel kaasas käia. Tütrele oskan balletitundide kohta kaasa rääkida, öelda, et see parandab rühti, rütmitaju, aitab tütarlaps olla. Ka tema ujub hästi, aga ma ei näe võistluskirge, seega võimaldame tal treenida, aga ka teised huvid saavad toetust. Noorem poeg tahtis hirmsasti jalgpallis käia ja tegi seda mõnusalt mõned kuud, siis selgus, et oma vanuse tõttu ei talu ta eelkooli kõrval liigset koormust. Jalgpall iseenesest meeldib talle ja edasitrügimise soov on olemas, seega saab ta ilmselt peagi tagasi trenni minna. Seni käib ka tema ujumas ja lasteaias tantsutrennides, et rütmitaju ja kehakasutust arendada.
Mis eelnes Tallinna Ülikooli koreograafiateaduskonna õpingutele?
Eelnes Tallinna Muusikakeskkool suuremat sorti koorilaulmise ja koorijuhtimisega. Nagu mainisin, tunnen end mugavamalt muusika järgi liikudes, mitte seda instrumentidel luues, seega sobis koorijuhtimise eriala suurepäraselt. Ja siis ei saanud ma peale keskat esimese raksuga TPÜsse sisse, sest põhjalikum kehaline ettevalmistus tantsimiseks puudus. Läksin Viljandisse ja pidasin pool aastat tollases Kultuuriakadeemias tantsu erialal vastu. Tagasi Tallinnas töötasin tantsustuudios TanzArt ja sealtkaudu tekkis mul kontakt esimesel tänapäevasel aeroobikatreenerite kursusel osalemiseks. Tiina Simpanen kutsuti Soomest õpetama treenereid esimese Tallinna eraklubi BalanceClub´i tarvis. Läbisin kursused ja sain treeneritunnistuse. Nii sai järgmisel suvel taas koreograafiaosakonda astudes paralleelselt alguse nii tantsu kui aeroobika tõsisem teekond.
Oled jätnud sügava jälje ka Eesti aeroobika ja aeroobikatreenerite koolitamise maastikule, kuidas koolitama sattusid?
Kuna olin muusikat õppinud ja aroobikatreenerid vajasid kursustel muusikaalaseid tunde, siis võeti mind kiiresti EEVLi koolitajate tiimi. Hakkasin ennast lisaks tava- ja stepaeroobikale ka hip-hop tantsu alal arendama ja nii juhendasin peagi neidki tunde nii treenerite ideepäevadel kui muudel suurematel üritustel. Siis tulid FAF (Fitness Academy of Finland) ja sellest edasi EFTE (Estonian Fitness Trainers Education) koolitus, millega tihedalt nii organisaatori kui koolitajana seotud olin.
Palun räägi ka oma tantsijateest ning koreograafi loost?
Tantsuesinemist ja koreograafiat õppisime pedas Mait Agu käe all, olime tema viimane kursus, kelle ta lõpuni viis. Mulle meeldis Maidu kool tohutult just tema nõudlikkuse tõttu. Ta õpetas suure pildi nägemist, mis mulle meeldis ja sobis, võimaldas meile tutvumist mitmekülgse tantsumaailmaga Mats Eki ballettide vaatamisest tema juhitud tantsupidude assisteerimiseni. Mait kutsus korrale, kui tegime igavaid või sisutuid teoseid, riidles meiega ja võttis osalema oma lavastustes/projektides. Ma õppisin temalt, et kõik elus on omavahel seotud, ka minu aeroobika“hüppamine“ ja tantsuõpingud. Ja siis tahtsime muidugi midagi ise teha, õpetaja kullipilguta. Olime Alo Siiaku ja Kristjan Kurmiga kolmandal kursusel, kui otsustasime, et tuleb minna Tiina Parki konkursile „Hüppa vormi, sõida Taani“. Kuna meie oma kursus oli juba välja kujunenud ja seal tantsutrupi liikmekandidaate polnud, siis marssisime kolmekesi esimese kursuse balletitundi sisse, valisime kaks tüdrukut ja ühe poisi endale juurde. Terje Hakman, Mari Simm, Ivar Lett ja meie kolm moodustasime trupi MaxSix. Paar aastat show-tantsuga tegelemist, lavastamist ja esinemisi oli etapp omaette. Äge aeg oli. Sellele järgnes mu oma kokku kutsutud ja juhitud noorte sportliku tantsu trupp „C-4 Explosive“. Võimlemispidudele noorte rühmadele lavastamine, spordietenduste kokkupanemine, Eesti Aeroobikafestivali ja FitGirl võistluse lavastamine olid minu jaoks nagu unistuse täitumine, elu, mida olingi soovinud. Sportlik ja energiline koreograafia, enese väljaelamine, muusika ja suhtlemine olid minu jaoks puhas rõõm.
Kas Sul on elus veel teisi suure algustähega õpetajaid, teejuhte, eeskujusid?
Kaardistasin enda jaoks mõnda aega tagasi õpetajaid, kelle mõjutusi tunnen oma töös ja elus igapäevaselt. Panin selles rivis tähele meeste ülekaalu. Minu oma isa on kõige olulisem, tema nõudlikkuse najal olen ilmselt jõudnud siia, kus olen, alles viimastel aastatel tunnen, et olen suureks kasvanud. Mait Agu (tantsukool), Petteri Paakkunainen (personaaltreeneri õpingud), minu abikaasa Mikk (viimased 15 aastat eraelu), Jonathan Hoffman (geniaalsuse ja selle rakendamise oskus) - nad kõik on mulle öelnud midagi, millest saan igapäevaselt erinevates elutahkudes tuge. Ja Helju Tauki ning Toomas Siitani (muusikaajalugu) sõnumeid meeldib mulle ka ise koolitades teatud olukordades kasutada. Peep Vainu põgus „sõrmeviibutus“ ühel perioodil aastaid tagasi andis mulle palju enesekindlust juurde. Mulle meeldivad õpetajad, kellel on sõnum, kasvõi lühike, aga sisukas.
Abikaasa Mikk Marraniga
Vahepeal elasid kolm aastat Brüsselis ja aasta Washington, DCs. Kui palju sel ajal laste kõrvalt liikuda jõudsid?
Olin nendel aastatel oma abikaasa kõrval koduperenaiseks ja pereemaks. Mu rahutu hing viis mind Pilatese õpingute jätkamisele ja seda ma kõik need 4 aastat põhjalikult tegin. Meie kolmas laps sündis Brüsselis, seega sain rasedusest ja sünnitusest taastumise vaeva Pilastese abil kergemalt üle elada ning liikusin ka igapäevaselt kodu-lastead-park-pood trajektooril võimalikult palju jalgsi. Võimlesin kodus palju, ostsin esimesed Pilatese vahendid ja suuremad seadmed. Valmistusin tagasi koju-tulemiseks.
Palun jaga mõni nipp naistele, kuidas jõuda ise särada ja ka peale laste sündi suurepärases vormis püsida?
Tuleb enesekindluse ja energia liikumise säilitamiseks liikuda, abikaasasse uskuda ja temaga rääkida. Mina otsustasin, et tuleb ise korras olla, siis saan ka teistega korras olla. Sellepärast ei peljanud ma öelda, et lähen nüüd trenni ja mul on seda vaja, õpin, sest vajan seda. Ma olen olnud olukorras, kus töö liikumisvajadust ei rahulda ja ma pidin oma liikumisharrastust põhjendama, nii endale kui teistele. See polnud kerge, aga selgus, et teostatav. Kehtib tõde, et sa suudad, kui tahad.
Millal avastasid enda jaoks Pilatese?
Pilates tuli kuidagi loomulikult. Vajasin väga paljut proovinuna midagi lõpuni põhjendatut. Pilates pakkus seda. Tõin Jarmo Ahoneni 2006 aastal Eestisse ja tema juhendas siin Method Putkisto egiidi all esimesed matitreeningu kursused. Muidugi osalesin seal ka ise. Ja tagasiteed polnud. Edasi leidsin Belgias Kelly McKinnoni, tõin tema Eestisse ja nii see kõik on arenenud. 
Avasid 4,5 aastat tagasi oma Pilatese stuudio ja koolitad Corpus Studios programmi raames Pilatese õpetajaid. Kuidas selleni jõudsid, milline lugu selle taga on?
Belgiast Brüsselist Kelly stuudio Corpus Studios leidnuna käisin esialgu kliendina tema tundides ja kui nägin tulemust, kutsusin Kelly Tallinnasse kursuseid juhendama. Ise olen oma õpetajat sellest ajast peale võimalikult palju jälginud, muidugi kõigil Eestis toimunud kursustel kohal olnud, tema modell olnud ja ka Brüsselis mitmeid-setmeid kordi käinud. Kõva töö on viinud staatuseni, et saan nüüd ka ise õpetajaid koolitada. Palju on õppida ja seda võimaldab mulle igapäevase tööna ennekõike ise Pilatese tundide juhendamine. Mööda ilma reisides võtan alati heade õpetajate tunde, õpin oma kogemuste kaudu ja katsun võtta meistrite kursuseid, mis mind õpetajana arendavad. Et Eestis oli Corpus Studios Pilatese õpetajate koolitusele nö kodu vaja, siis loomulikult tegin oma stuudio kohe peale USAst koju tulemist. Olin oma stuudio loomise ajaks õppinud eesmärgistamist, õpetajaametit, meeskonnatööd, müüki, suhtlemist, personaalset lähenemist kliendile, erinevaid funktsionaalseid treeninguid ja muud vajalikku. Seega on mu stuudio senise elutöö tulemus, mis on loomulik jätk toimunule.
Kui oluline on oma keha armastada ja aktsepteerida sellisena, nagu see on?
Kõige olulisem! Kui ma oma kehaga ja meelega sõber pole, toimub pidev kahtlemine ja kõhklemine, mis takistab protsessi.
Mida on võimalik inimkehaga teha?
Kõike. Aga tulemus sõltub inimese enda tahtest. Kui vaim ei ole valmis, pole keha võimeline sooritama.
Miks on oluline oma keha treenida?
Keha on liikumiseks ja liikumine hoiab keha korras, tasakaalustab vaimuenergiat.
Miks on just korseti piirkond niivõrd oluline?
Korseti piirkond on üla- ja alakeha ühendav suur lüli. Oled nii tugev, kui on sinu nõrgim lüli.
Oled end läbi elu täiendanud ja Sul on suurepärane põhi ka anatoomias. Mis võib kehaga juhtuda, kui pikki aastaid tugitoolis teleri ees veeta?
Me ei pea alati väga sügavale inimkeha ehitusse vaatama, vahel piisab tunnetamisest. Liikumatu keha uinub aegamööda ja mida kauem oled passiivne, seda raskem on ärgata. Kogu keha on elav organism, kõik on omavahel seotud, liikumatu keha uinutab lõpuks ka vaimu. Pane tähele, millal on viimane aeg ärgata ja järgmisel korral ärka varem, et telekas ei juhiks sind, vaid sina puldist teda.
Toitumisel on tervise puhul oluline roll. Millised on sinu seisukohad menüü koostamisest, mida Sulle endale meeldib süüa?
Mulle meeldib süüa kvaliteetset toitu, sest ma tean, mida teeb kehaga ja meelega kehv söök. Mind inspireerib hamburgerit suhu mitte panema mõte sellest, milline enesetunne mul pärast on – väsinud, kõht kinni, näljatunne varsti jälle platsis, tujukas jne jne. Igaüks peab oma leidma, mina püüan toituda mitmekülgselt, süüa suure osana päevasest toidust köögivilju, vältida suhkrut, kohvi ma pigem ei joo.
Kuidas püsid tasakaalus?
Tegelen oma keha ja meele tasakaalus hoidmisega teadlikult. Mediteerin vajalikul hetkel, laulan Kundalini joogast õpitud mantraid, piisavalt varase tõusmisega võimaldan endale hommikust vaikset aega, teen nädalas teatud hulga füüsilisi harjutusi ja liigun. See ongi koht, kus tunnen, et vajan uut väljakutset – spordiala või tegevust, mis pakub vastupidavustreeningut.
Mida soovitad Eestimaa peredele liikumise kontekstis?
Liikuge, mida iganes tehes. Kõndige, ujuge, suusatage, kelgutage, mängige palli, hüpake hüppenööriga, tehke tasakaaluharjutusi, jalutage koeraga, võimelge, tantsige... Kui ühiseks tegevuseks on keeruline aega leida, leppige kokku, kes, mida ja millal iseseisvalt teeb või kes milles abi vajab ja kes aitab. Igaüks vajab liikumist, nii pereisa kui pereema, vanem laps kui keskmine laps, erivajadusega laps, haige pereliige.
Sinu suurimad taipamised treeneriteel?
Mina õpetajana olen inimene nagu kõik teised ja kõik inimesed on erinevad ning vajavad seatud eesmärkideni jõudmiseks kõigepealt oma tahet.
Jätad mulje, et Sa suudad kõike, kas ongi nii?
Tänan, minu jaoks on see kompliment. Ma lihtsalt teen, mõtlemata, kas ja mida jõuan. Olen õppinud järjekordset läbipõlemist ennetama, alateadvus valib tähtsate ja vähem tähtsate tegevuste vahel. First things first!
Kuidas leida sobilik ala?
Tuleb proovida. Ja kui proovides ei leia, anna endale aega ja mine uuesti. Proovi veel midagi. Võib-olla pole su meel valmis uusi tegevusi ja koormust aktsepteerima? Mõtle, miks ei leia ja proovi veel, pingevabalt.
Kingi meile retsept, kuidas elada pikk ja õnnelik elu?
Retsepti mul ei ole, aga mõistlik oleks järgida kümmet käsku, olla endaga rahul ja armastada ligimesi.
Kas Sul on veel mõni liikumiseteemaline unistus, mis veel täitunud ei ole?
Ühe aasta oma elust kavatsen ma sportlasena elada. Pidev põhjendatud treening, laagrid, regulaarne planeeritud toitumine, kiindumus oma alasse, usaldus treeneri vastu. Tahan seda elu pikemalt kui mõne päeva jooksul järjest kogeda.
Kõik me teame, et nii järjepidevus kui ka mitmekesisus on treeningute puhul olulised märksõnad, kuidas toetaksid neid, kes ei suuda treeningutes regulaarust saavutada?
Kui regulaarsus ei ole su tugevaim külg, siis planeeri endale igasse aastasse periood, millal regulaarsust on lihtsam teostada. Tehes sel perioodil näiteks 4 kuu jooksul kolm korda nädalas trenni, võta alguseks personaaltreener, kes plaani kokku aitab panna või käi meeldivas juhendatud treeningus. Ehk oled mõne aasta pärast võimeline sellist perioodi juba kaks korda aastas tegema, kuni lõpuks pole pidev treenimine enam probleem.
Kunagi miksisid koos Paavo Eensaluga (Paf) oma treeningutundidesse muusikat, kui oluline on Sulle muusika nüüd? Paljud kasutavad muusikat näiteks motitvatsiooni säilitamiseks, eelhäälestuseks?
Seda on tore meenutada. Paf aitas mul tõesti muusikat miksida, tegin ka teiste DJdega koostööd. Tantsud ja treeningud vajasid ju muusikat, millele koreograafiat luua, mille järgi oleks meeldiv treenida. Muusika vallas on mind viimastel aastatel harinud pigem mu abikaasa, tänu kelle muusikavalikule hea ja õige meeleolu igal olulisel hetkel tagatud on. Ise valin ma praegusel perioodil vaikuse, et olulistele asjadele mõelda ja võimalikult sügavalt endasse vaadata.
Kas treeningutega saab mõnes mõttes aega peatada?
Ilmselt pead silmas vanust ja treeningu mõju näilisele vanusele vmt. Sellele ma ei mõtle. Aja peatumine toimub minu jaoks meditatsiooni ajal.
Kes on hea treener, kes hea õpetaja?
Minu jaoks on treener liikumisjuhendaja, õpetaja tarkuse jagaja. Hea treener õpetab sulle alati midagi uut, hea õpetaja annab sulle võimaluse ja oskuse ise edasi õppida ja ennast leida. Treener võib olla hea õpetaja ja õpetaja võib olla hea treener, üks ei välista teist, ideaalne on tervik.
Kust ammutad väge rasketel päevadel?
Kodu, pere, stabiilne töö, armastus elu vastu ja lapsed moodustavad kokkuvõttes ringi, kus suuri kõikumisi ei toimu ja mugavustsoonist välja astumine toimub ehk isegi planeeritult, liigset raskust tekitamata. Ma ei pea ühtegi raskust ületamatuks, seega ei reageeri ka tüüpilistele raskustele stressiga. Minu jaoks on raske, kui pean ennast tagasi hoidma. Siis tegutsen.
Milline näeb välja Su enda treeningnädal ja -aasta?
Minu treeningplaan on umbes selline, et paar perioodi aastas olen regulaarne treenija. Rulluisutamine, ujulas suplemine (õppisin alles hiljuti ujuma), juhendatud Pilatese treening või mõni muu tegevus saavad siis paar korda nädalas paariks kuuks regulaarseks harrastuseks. Muul ajal teen paar korda nädalas Pilatese harjutusi vastavalt tasemele ja seadmetele, mille kursuse jaoks tuleb valmistuda. Isiklikest vajadustest lähtuva treeningu võtan ette siis kui energiat on.
Kuidas Sa kõike kolme lapse kõrvalt jõuad?
Ma ise arvan, et ei tee kuigi palju ja tänu sellele ei kipu ma ka enam läbi põlema. Varem püüdsin rohkem teha, aga siis saigi liiga. Oma unistust elades pole võimalik üle töötada, sest kirega tehtud töö toob energiat tagasi.
Kui keegi põnev koreograaf teeks tantsulavastuse või tantsufilmi, kas tal oleks kübetki lootust Sind oma projekti kaasata?
Muidugi. Aga ettevalmistuaeg peab piisavalt pikk olema.
Kas tantsukunst läheb Sulle siiani korda?
Läheb korda küll, aga elavatele etendustele jõuan üliharva. Pigem helbin netis leiduvat head kraami. Küll mu elus ka jälle tantsuperiood tuleb.
Mis saab edasi?
Tegutsen oma unistuste suunal, saan paremaks Pilatese ja üldiselt liikumise õpetajaks, võtan vastu selle, mida elul mulle pakkuda on.
Sinu lõpusõnad Eestimaa liikumisaharrastajatele?
Jääge endaks ja liikuge. Vajame kõik piisavalt koormavat liikumist, mis toob kaasa energia kulgemise. Passiivsus enda ja ümbritseva suhtes pole mõistlik.
