"Inglismaa on mulle hästi tuttav, kuna õppisin Birmighami Ülikoolis ja nüüd on aeg natuke tõsisemate asjadega tegeleda - nimelt lähen sinna tööle. Kuid jalgpalliga ma siiski lõpparvet ei tee, jalgpall on mulle nagu osadele on narkootikum - see peab kogu aeg veres olema ja raske on ilma selleta elada. Seega oli tähtis, et Inglismaal ei saaks ainult tööd teha ja kell viis õhtul teed piimaga juua, vaid ka mängida. Sõbrad leidsid mulle klubi, mis on küll 9. liigataseme klubi, aga tase pole nii oluline - tähtsam on sport ja vormi hoidmine."