Ujumine ja vesivõimlemine treenivad nii keha kui vaimu. Kumb valida?
Ujumine nõuab lihastelt rohkem tööd kui vesiaeroobika või vesivõimlemine, sest keha tuleb lihaste jõul vees edasi viia.
„Füüsiline tegevus aitab hästi stressi vastu ning tuleb kasuks nii kehale kui ka vaimule. Ujumine, nii nagu mõni teinegi sport, aitab ülimalt hästi peletada sügisväsimust,” kinnitab Martin Siller, spordiklubi Reval-Sport ujumistreener.
Ujumine mõjub nii noortele kui ka eakatele äärmiselt hästi, sest see nii treenib kui ka ühtlasi lõõgastab lihaseid (olenevalt ujumise intensiivsusest muidugi). Samuti aitab see parandada painduvust ning tagab heaolu pärast trenni. Siller ütleb, et ujumine ei koorma lihaseid ülemäära, nagu võib juhtuda jõutrenni tehes. Ujumisel avaldub lihastele pidev koormus, mille eesmärk on keha vees edasi viia. Seega üht tegevust sooritades mõjub see kogu kehale kasulikult, ilma et peaks mõnda spetsiifilist lihasgruppi treenima.
„Ujuda tuleks korrektse tehnikaga ja nii, et lihased ei oleks pingeolekus, muidu mõjub see liigestele koormusena,” märgib ujumistreener.
Traumaoht väike
Aura Keskuse ujumistreener Triin Rääsk ütleb, et ujumine on aeroobne treening, mis arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte- ja jalgade- ning rindkerelihaseid. Samuti koormab mõõdukalt kaelalihaseid.
„Vaheldumisi tuleks ujuda erinevaid ujumisviise, kuna erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased ja nii tugevneb harmooniliselt kogu keha,” soovitab ta. Rinnuli- ja selilikroolis langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, rinnulibrassis ja liblikujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne.
„Ujuda tuleks mõõdukal pulsil ja tuleb jälgida, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10–15 lööki madalam kui joostes,” õpetab ta.
Ujumine sobib igas vanuses inimestele, kelle tervis korras ja ujumisoskus olemas. „Hingamishäirete ja epilepsia puhul tasub arstiga aga enne nõu pidada. Ujuma ei tohiks tulla ka siis, kui on palavik, köha, kõhulahtisus, haavad või paks kollane nohu,” ütleb Rääsk. Ujumises kõige levinum ülekoormusvaevus on jalakramp, mis võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Basseinivesi võib tekitada ka nn klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad.
Ujumisel tekkida võivate traumade ja vigastuste oht on aga väga väike, kuna liigume.ee andmetel on veetihedus märksa suurem kui õhutihedus, mistõttu on kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad.
Ujumine on soovitav spordiala ka ülekaalulistele (põletab palju energiat) ja liigeseprobleemide korral, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid.
Ujumine tugevdab südame vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi ja taastuda vigastustest.
Vesivõimlemine sobib seltskonnale
Kes ujumise ees tunneb pelgu või ei oska hästi ujuda, ent sooviks siiski basseinis käia, võiks kaaluda vesivõimlemist või vesiaeroobikat.
Martin Silleri sõnul on vesivõimlemine ja ka vesiaeroobika kindlasti seltskondlikumad ja rütmikamad kui ujumine. Samuti on vesivõimlemine vähem tehnilisem kui ujumine.
„Vesiaeroobikat soovitaksin inimestele, kellel on soov teha midagi rütmikat, saada head energiat, saavutada hea vorm ning teha seda kõike vees. Ujumine on sobiv kõigile, kes tahavad treenida individuaalselt. Ujumine nõuab lihastelt rohkem tööd, kuna peame suutma eelkõige oma keha vees edasi viia lihaste jõul,” toob Siller välja kahe ala erinevused.
Vesivõimlemises või vesiaeroobikas on võimalik treenida pea kõiki lihasgruppe eraldi, teha konkreetseid harjutusi näiteks triitsepsile, kõhu põikilihasele, reie nelipealihasele jne.
Aura Keskuse vesiaeroobika treeneri Sigrid Leetsi sõnul võidakse vesivõimlemises või -aeroobikas pulsisagedus viia aeg-ajalt maksimumi lähedale (tehakse maksimaalseid spurte, kasutatakse intervalltreeningut jne), mis aga oma iseloomult pole kõikidele sobilikud. Seega on igati asjakohane enne treeningule minekut selle sobivuse osas treeneriga konsulteerida.
Vesivõimlemisel ja -aeroobikal nagu ujumiselgi on palju häid positiivseid mõjusid: alandab kaalu, parandab liikuvust, suurendab lihasjõudu jms.
