Spordivigastuste ennetamise ja esmaabi kuldreeglid

Spordimeditsiini SA pikaaegse töökogemusega spordiarst dr Leena Annus ja ortopeed dr Mihkel Mardna püüavad vastata sagedastele harrastussportlaste küsimustele: kuidas vältida spordivigastusi ja käituda spordivigastuste korral ning millal naasta spordi juurde?
Spordivigastused jaotatakse kaheks: ägedad ja ülekoormusvigastused.
Ägeda vigastusega võib kaasneda tugev valu, turse, verevalandus, piirkonna moondumine, vigastatud jäset ei saa liigutada ega sellele toetuda.
Ülekoormusvigastused tekivad liiges pindades, lihas-kõõluste ülemineku piirkondades, sidemete kinnituskohtades, luudes, varasematest ravimata vigastustest, korduvatest liigsetest koormustest valu põhjustavad muutused. Valu on peamiseks ülekoormusvigastuse sümptomiks, mistõttu häirub või peatub tavapärane sportimine.
- vähenda treeningute intensiivsust ja kestvust, harjutuskordade arvu ja raskusi
- korrigeeri tehnilist sooritust
- tee rohkem soojendusharjutusi
- vaheta jalanõusid ja pinnast,millel treenid
- jahuta pärast treeningut valutavat piirkonda
- lisa uneaega
Ära jätka tavapäraseid treeninguid valuvaigistite toel!
28.10 peab tunnustatud füsioterapeut Lauri Rannama harrastussportlastele loengu: "Vigastustest ja ülekoormusest taastumine abivahenditega" TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudis harrastussportlastele suunatud TREENI TEADLIKULT loengusarjas. Loe lähemalt siit.