Nii on jalgpalliklubides töötavate inimeste arv kasvanud tänavu jaanuarist maini 53,7 protsenti ja palgafond 60,3 protsenti ning korvpalliklubides töötavate inimeste arv jaanuarist aprillini 20 protsenti ja palgafond 21,8 protsenti.

"Spordiklubide maksukäitumine on paranenud, palgafond on kasvanud pea kõikidel aladel ja see on positiivne," ütles rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev Riigikogu pressiteates. "Maksu- ja tolliamet peab jätkama aktiivset selgitustööd, et alaliidud ja spordiklubid saaksid täpselt aru, millal nad võivad stipendiume maksta ja millal mitte. Paljudel MTÜ-del on jätkuvalt mure, et mis täpselt stipendiumite alla läheb."

Vassiljevi sõnul on väga tähtis tagada stipendiumite maksmise võimaldamisel ja mittevõimaldamisel võrdne kohtlemine nii erinevate spordialade vahel kui ka spordiklubide vahel ühe spordiala sees. Samuti pidas ta oluliseks riigil jälgida, et muutuste käigus ei halveneks sporditegemise võimalused.

Lähtuvalt kehtivatest seadustest ja Riigikohtu otsusest ei saa töötasu maksta stipendiumina. Stipendiumi maksmine on võrreldes palgaga odavam, sest erinevalt palgast ei tasuta selle pealt tulumaksu ega sotsiaalmaksu.