Elukeskkonna ja toidu mõju tervisele
Selleks, et anda enda ja perekonna tervisele parim võimalus, tasub mõelda allolevatele teemadele.
Hoia hormoonid ja antibiootikumid toidulaualt eemal
Liha on enamikes peredes igapäevatoit. Seda tarbitakse igas vormis – lihatükid, vorstid, singid, pasteedid, viinerid, sardellid, süldid, hakkliha jne. Kui palju aga mõtleme sellele, mis on selle liha sees või kuidas see on jõudnud poeletile? Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena ja steroidide, hormoonide kasutamine on Euroopa Liidus keelatud ja seda ei tehta. Küll aga antakse loomadele antibiootikume näiteks siis, kui nad on haigestunud ning vajavad ravi.
Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu. Maheveiseliha on pärit loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päikest, värsket õhku ja süüa GMO-vaba mahesööta. Rohumaasöödal ja vabapidamisel loomad on tervemad ja nende toodang omakorda inimesele tervislikum.
Uuringud on näidanud, et mahelihas on tavalihaga võrreldes tihti inimese tervisele parem rasvhapete profiil – suurem oomega-3-rasvhapete sisaldus ning väiksem küllastunud rasvhapete sisaldus. Oomega-3-rasvhapped aitavad ära hoida südamehaigusi, vähendavad diabeediriski ning mõjuvad positiivselt närvisüsteemile. Maheliha on hinnatud kõrgema sensoorse kvaliteedi tõttu, mis on tingitud suuremast intramuskulaarse rasva sisaldusest võrreldes tavalihaga. Bioaktiivsete ainete sisaldust lihas mõjutab kõige rohkem loomasööda valik – liha toiteväärtus on oluliselt suurem, kui söödaratsioonis domineerivad rohumaasöödad.
Tarbi rohkem puhtaid köögi- ja puuvilju
Keskkonnakaitse töörühm EWG avaldab igal aastal Ameerika tarbijatele poes kaupade ostmiseks mõeldud juhendi, milles tuuakse muu hulgas välja 12 puu- ja köögivilja, mis sisaldavad tõenäoliselt kõige rohkem taimemürke.
12 enim taimemürke sisaldavat puu- ja juurvilja:
- Õun
- Seller
- Kirsstomatid
- Kurk
- Viinamarjad
- Punane paprika
- Nektariinid
- Virsikud
- Kartul
- Spinat
- Maasikad
- Magus paprika
Parim oleks pestitsiide täielikult vältida, tarbida esmajoones kohalikku ja mahekaupa. Välismaiste puu- ja juurviljade puhul tuleks püüda minimeerida pestitsiide sattumist toitu:
- Poest ostetud õunu ja pirne tuleks pärast pesemist koorida, sest taimekaitsevahendid tungivad puuviljadel ka koore sisse. Igal juhul tuleks välismaised puuviljad koorida pere nooremate jaoks. Oma koduaiast korjatud õunu koorima ei pea, aga pesta võiks ikkagi.
- Lõigake kindlasti ära õunavarre ühenduskoht, sest just sinna koguneb kõige rohkem mürgiseid aineid.
- 90% pestitsiididest koguneb puuvilja koore sisse. Pesemine vähendab ka bakteriaalse saastumise ohtu. Mõistlik on koorida ka virsikuid ja nektariine.
- Ka tsitruselised vajavad pesemist, sest muidu kanname kemikaalid kätega koorelt viljalihale. Tsitruselised saab paremini puhtaks sooja veega. Parima tulemuse saate, kui loputate pärast tsitruseliste koorimist nii käsi kui vilju.
- Jõuluhooajal ärge unustage pesemast ka mandariine – eriti neid, mis laste jõulupakkidesse lähevad.
- Pange viinamarjad enne söömist kolmekümneks minutiks sooja vette. Soe vesi leotab marjade pinnale kleepunud jääkained lahti. Seejärel peske marjad voolava vee all puhtaks. Te võite marjad rootsude küljest lahti noppida, need sõelale asetada ja siis uuesti loputada. Kõige rohkem jääkaineid kipub kleepuma just rootsu ja marja ühinemiskohta.
- Ära tuleks koorida ka paksukooreliste tsitruseliste õhuke koor, sest tsitruselisi on lubatud hallituse vastu välispidiselt säilitusainetega töödelda.
- Sidrunivett tehes või sidrunit kuumale joogile lisades koorige vili enne ära. Loputage sidrun enne viilu lõikamist üle.
- Ärge keetke apelsini- ega sidrunikoortest sukaadi. Ärge lisage apelsinikoort küpsetistele, sest just sinna koguneb kõige enam taimekaitsevahendite jääke.
- Kirjanduse andmetel võib ainuüksi pesemine vähendada lehtköögivilja nitraatidesisaldust 10–15%.
- Tomatitel eemaldage varre liitumiskoha juures olev kõvem südamik, mis sisaldab solaniini.
- Kartulite puhul on oluline jälgida, et need ei oleks rohelise koorega.
Väldi toidus nitraate ja nitriteid
Nitriteid ja nitraate (E249-252) lisatakse lihatoodetele (ja kõikidele vorstitoodetele) säilivusaja pikendamiseks, isuäratavama värvuse andmiseks ja selleks, et takistada botulismibakteri elutegevust.
Isegi siis, kui loobuda vorstitoodetest, võime saada nitriteid ja nitraate ka mõnedest aedviljadest, juustudest ja joogiveest. Näiteks võidakse väidetavalt 75-80% inimese poolt päevas tarbitavatest nitraatidest saada kartulist ja köögiviljadest (lehtsalatid, seller, peet, maitsetaimed).
Pikaajaline nitritite ja nitraatide kasutamine võib põhjustada migreenihoogusid, soodustada suhkrutõve, bronhiaalastma teket, nahapunetust jne. Kuigi nitraadid on umbes kümme korda vähem mürgised kui nitritid, võivad nitraadid toidu säilitamisel või ka soolestikus muutuda nitrititeks. Iga päev vorstitooteid süüa on ebatervislik. Näiteks 3-aastase lapse jaoks on ohutu kogus viinereid päevas 9 g, mis on tavalise viineri (25 g/tk) puhul 1/3 viinerit, täiskasvanul aga 45 g ehk 2 viinerit.
Väldi asovärve
Toiduvärvide kasutamise eesmärgiks on toodete tarbijale meelepäraseks muutmine ja sortimendi mitmekesistamine. Looduslikud värvid on sageli ebapüsivad ning lagunevad toiduainete töötlemisprotsessi käigus. Seetõttu kasutatakse sünteetilisi toiduvärve, et anda tootele soovitud ere ja püsiv värvus. Sünteetilisi toiduvärve, sh asovärve, saadakse keemilise sünteesi teel. Osadel inimestel võivad sünteetilised toiduvärvid esile kutsuda allergilisi reaktsioone.
Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodete ja karastusjookide tootmisel, samuti lisandina jogurtitele, jäätistele, margariinidele, puu- ja juurviljakonservidele jne. Kui mõni toode on väga erksavärviline, siis on seda tõenäoliselt värvitud asovärviga. Erinevates riikides on kasutamiseks lubatud sünteetiliste värvainete arv erinev: Suurbritannias 16, Austrias 10, Kanadas 8, Venemaal 4, USA-s 9. Rootsis ja Leedus ei ole käesoleval hetkel maiustustes ja teistes lastele mõeldud toitudes lubatud kasutada asovärvaineid.
Asovärvid on inimorganismile täiesti võõrad ja võivad põhjustada allergilist nohu, halvendada astmat, tekitada lastel üliaktiivsust ja käitumishäireid (ärritatus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õppimisraskused).
Toiduvärvide E102, E104, E110, E122, E124 või E129 sisaldava toidu pakendil peab olema kirjas märgistus: “See lisaaine võib avaldada kahjulikku mõju lapse aktiivsusele ja tähelepanuvõimele”
Vali beebile ohutu jätkupiimasegu
Teatavasti on rinnapiim beebide jaoks parim võimalik toit, kuid teatud juhtudel võib olla vajalik anda jätkupiimasegu. Valik on poodides lai ning kõige puhtama segu valikul tasub hoolikalt lugeda koostisaineid.
Miks ei ole head tavalised piimasegud:
- Neis on sageli magusaineid – laktoosi, fruktoosi, glükoosi, mõnedes on isegi kõrge fruktoosi sisaldusega maisisiirupit;
- Piimasegudest on leitud raskemetalle – plii, alumiinium, mangaan, kaadmium;
- Kui kodus kasutatav kraanivesi ei ole hea kvaliteediga, siis piimasegu tehes kogub lapse keha samuti vees sisalduvaid mittetervislikke aineid;
- Soja baasil tehtud piimasegud võivad sisaldada GMO-d, mis on beebi kehas raskesti omastatav.
Millist piimasegu valida:
- Osta orgaaniliste koostisosadega piimasegusid ning jälgi, et pakil oleks peal vastav märgistus;
- Piimasegu tegemisel jälgi, et kasutatav vesi oleks puhas (kasuta filtreeritud vett);
- Loe piimasegu koostist ning väldi neid, milles on palju lisaaineid (eriti magusaineid).
Väldi hormoonsüsteemi kahjustavaid kemikaale
Endokriin- ehk hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid (ingl. k endocrine disrupting chemicals, EDC) on ained, mis häirivad hormoonsüsteemi funktsioone, käitudes nagu endogeensed hormoonid. Nende mõjud sõltuvad väga suures osas organismi imendumise ajast. Nad on eriti kahjulikud raseduse kriitiliste faaside (loote areng) ajal, väikelastele, varases lapsepõlves ja puberteedi ajal. Mõnede EDC-de kasutamine osades toodetes on piiratud või keelatud. Näiteks BPA-d sisaldavad polükarbonaadist lutipudelid ei ole enam EL-is seadusega lubatud; DEHP, BBP ja DBP kasutamine mänguasjades on piiratud.
EDCsid seostatakse suure hulga negatiivsete tervisemõjudega, sealhulgas:
- Paljunemissüsteemi kahjustused nagu näiteks sperma kvaliteedi langus ja tüdrukute enneaegne puberteet
- Aju arengu muutused, mis võivad põhjustada käitumuslikke ja tunnetuslikke häireid (nt Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi)
- Astma
- Diabeet
- Rasvumine
- Erinevat tüüpi vähkkasvajad nagu näiteks rinna-, munandi- ja eesnäärmevähk
Mis ained on EDC’d ja kust neid võib leida?
- Bisfenool A (BPA) – tooted, mis on tehtud plastist (lutipudelid, lutid, närimisrõngad, toidupakendid), toidupurkide sisemine vooderdus, mikrolaineahju nõud, arvutid, mobiiltelefonid, CDd, hambaplommid, silmaläätsed, liimid, lakid.
- Ftalaadid – PVC plast, ehitusmaterjalid, täispuhutavad tooted, välis- ja vihmariided, spordivahendid, traadid, kaablid jne.
- Nonüülfenoolid - tekstiilides ja rõivastes tootmisprotsesside jääkide/saasteainetena, toidupakendid, mänguasjad, põrandakattematerjalid, desinfitseerivad ained, läbipaistev PVC kile; pestitsiidid jne.
- Oktüülfenoolid – laboritooted, tekstiilid, rehvid, põllumajandustooted, lakid, printimistindid jne.
- Parabeenid – hügieenitooted; kosmeetika; ravimid; toit; tubakas; kingaviks.
- Bensofenoon-3 – päikesekaitsetooted, ihupiimad, kreemid, õlid (UV-filtrid).
- Broomitud leegiaeglustid - elektroonikaseadmed, telerite plastkatted, vaibad, padjad, polstrid, köögiseadmed, tekstiilid.
Mürgid kalades
Kuigi Läänemerre sattuvate heitmete kogus on vähenenud, püsib mitmes piirkonnas räime ja lõhe dioksiinisisaldus Euroopa Liidus lubatust kõrgem. Läänemere-äärsete riikide inimesed saavad dioksiine põhiliselt Läänemere rasvasest kalast. Soome teadlaste andmetel saavad inimesed 80% dioksiinidest kala ja kalatoodetega.
Keskmisest tundlikumad dioksiinide toksilisele toimele on imikud ja eakad, samuti rasedad ja rinnaga toitvad emad. Imikud saavad dioksiine ja dioksiinilaadseid polüklooritud bifenüüle rinnapiimaga ja eakad põhiliselt rasvase toiduga.
Eestis siiani saadud tulemused näitavad, et kui süüa kala kaks korda nädalas, siis ei ole see inimeste tervisele ohtlik, pigem kasulik. Soome soovituste järgi ei tohiks Läänemerest püütud lõhet või meriforelli tarbida üle kahe korra kuus.
Kalakasvatuses kasvatatud kalasid peaks igal juhul vältima. Näiteks oomega-3 rasvhapete sisaldus – vabalt kasvanud kalad saavad oomega-3 rasvhappeid meretaimedest, kuid farmikalu söödetakse sageli maisi, soja ja muu söödaga, mis ei sisalda kasulikke rasvhappeid. Selle asemel kuhjub nende organismi valet tüüpi rasvhappeid. Ning lisaks sellele antakse neile rutiinselt antibiootikume, mis võib põhjustada antibiootikumidele resistentsete haiguste teket inimestel.
Kuna haigused ja parasiidid vähendavad kalafarmide kasumit, siis peavad nende omanikud sellega võitlema ning nad teevad seda vett saastades kontsentreeritud antibiootikumide ja mitmete kemikaalidega.
Allikas: portaal julgedhoolida.ee
