"Nägin poolfinaalis Rasmuse jooksu ja tema aega (Eesti rekord 48,54), kuid ütlesin endale, et finaalis algab kõik nullist," sõnas 25-aastane Hussein, kes võitis alles oma esimese tiitlivõistluste medali.

"Pärast üheksandat tõket oli kogu publik minu taga ning tundsin, et ma justkui lendan. Kümnenda ehk viimase tõkke ületamisel komistasin ja oleksin peaaegu kukkunud, aga publik aitas mul finišijooneni ikkagi esimesena jõuda," kiitis ta kaasmaalaste abi.

Ent kas Hussein kartis, et Rasmus võib temast viimastel tõketel mööduda? "Jah, muidugi kartsin. Ta oligi lõpus ju väga lähedal."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena