Kevadel heitis Kanter stabiilselt 62-63 meetrit, samal ajal kui mitmed konkurentid - ja hetkel ei pea ma silmas ainult Robert Hartingut ja Piotr Malachowski - näitasid neli-viis meetrit pikemaid kettakaari. Muide, Euroopa edetabeli esikümnest on seitse meest heitnud oma hooaja tippmargi maikuus, kaks juunis. Vaid Kanteri (!) tippmark on sündinud kahe viimase kuu jooksul (2. august).

Eilses kvalifikatsioonis näitas Kanter veelkord, et seljavigastusest on jagu saadud ning tippvorm on suudetud ajastada õigeks võistluseks. Kohe avakatsel heitis ta hooaja tippmargi lähedase 65.79 ning pääses suurema pingutuse ja närvipingeta finaali. Nagu mees ise pärast ütles, oli heide tehniliselt kõike muud kui eeskujulik, mis annab lootust, et tänases finaalis võib õnnestumise juhul olla võimalik (kuiva ilmaga) heita ka 67 meetrit. Pärast Pekingi olümpiat on ta tiitlivõistlusel sellise tulemuseni küündinud vaid korra, Londoni olümpial (68.03 - pronks).

Veelgi paremat minekut näitas eelvõistlusel Robert Harting (67.01) ning kui imet ei juhtu, võidab sakslane siit oma teise EM-kulla ning kaheksanda tiitlivõistluste medali.

Seda seetõttu, et Piotr Malachowskil oli probleeme isegi kvalifikatsioonis, kus norm alistus alles kolmandal üritusel (64.98). Tõsi, kvalifikatsioon ja lõppvõistlus on kaks erinevat võistlust, ent paistab, et poolakas pole oma parimat vormi EM-iks suutnud ajastada. Tema hooaja tippmark 69.28, mis on ühtlasi ka maailma selle aasta parim tulemus, on heidetud kolm kuud tagasi.

Eelvõistlusega kerkisid Kanteri aktsiad selgelt ning kui veel juuli lõpus tundus siinkirjutajale, et igasugune medal oleks 35-aastase olümpiavõitja jaoks kordaminek, siis Eesti meistrivõistlustel ning eilses kvalifikatsioonis tehtud tulemused andsid kindlust, et Kanter on valmis võistlema Malachowskiga võistlema hõbeda eest. Vaid vihm, mis Zürichis täna hommikust alates on alla tulnud, võib kaarte veidi sassi lüüa, kuigi kolme suure medaliheitlusesse on teistel raske sekkuda isegi sumbuse ilmaga.

Martin Kupperi eilne hea esitus võis tulla paljudele üllatusena, kuid kergejõustikusõbrad on tema rahvusvahelist läbilööki osanud oodata. Oma eeldustelt ei jää Aleksander Tammerti hoolealune alla ilmselt ühelegi konkurendile (suur kere, pikad käed, elastsed liigutused) ning arvestades, et eelmise suve lõpus heitis ta mitmel korral tuule abita 65 meetri kanti, on sihipärase töö puhul peagi maailma paremate sekka kerkimine reaalne. Täna oleks tiitlivõistluste debütandi jaoks õnnestumine juba kaheksa parema hulka pääsemine.