Spordifüsioteraapia on mõeldud sportlikele inimestele

Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST on avaldanud juba 2,5 aastat artikleid vigastuste ennetamisest, diagnoosimisest, ravist, taastumisest jne. Seekord räägivad klastri partneri SA Tartu Ülikooli Kliinikum spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku füsioterapeudid Tauno Koovit ja Mati Arend spordifüsioteraapiast.

Mille poolest erineb spordifüsioteraapia tavalisest taastusravist?
Mati Arend: Spordifüsioteraapia erineb „tavalisest" füsioteraapiast selle poolest, et patsient spordib saavutuse ja tulemuseeesmärgil ning sellisel juhul on tähtis võimalikult varajane ja kiire sekkumine, et treeningute kvaliteet ei kannataksning ei halveneks ka võistlustulemused.

Kui suur roll on füsioteraapial sporditraumatoloogias?
Arend: Sporditraumatoloogias on oluline enne ja pärast operatsioone korrektne ja teaduspõhine taastusravi, et kiirendada sportlase tagasipöördumist treeningutele ja seejärel võistlema.
Tauno Koovit: Spordivigastuste ennetamise ja konservatiivse ravi korral jääb raviskeemi koostamine, patsiendi õpetamine ning tulemuste jälgimineja analüüs peamiselt füsioterapeudi töövaldkonda. Operatiivse ravi korral on tegemist rohkem meeskonnatööga, kus arst loob struktuurses mõttes vajalikud eeltingimused ning füsioterapeut taastab patsiendi funktsiooniselle võimalikus ulatuses. 
Arend: Sageli sportlased ja treenerid ei tea, kuidas füsioterapeudid saavad neid aidata ning seetõttu on ka koostöö väike.

Kuidas satuvad patsiendid spordifüsioterapeudi vastuvõtule ning kas neil on võimalik ka otse teie poole pöörduda?

Koovit: Suurem osa patsiente pöördub meie poole traumatoloogi-ortopeedi või taastusarsti suunamisel. Loomulikult on ka neid, kes pöörduvad meie poole iseseisvalt.

Kui suurt rolli spordifüsioteraapias mängib vigastuste ennetamine? 

Koovit: Vigastusteennetamise riski saab viia miinimumini, käies regulaarselt või enne spordihooajaalgust füsioterapeudi juures. Uuringud näitavad, et spordispetsiifiline ennetusprogramm vähendab vigastuste tekkimisetõenäosust kuni kolmandiku võrra.

Kui palju patsiente pöördub teie poole ülekoormuse tõttu ja kuidas füsioteraapia neid aitab?

Arend: Meie juurde pöördub 40 – 60% sportlastest just ülekoormusega, siis on vaja analüüsida probleemi tekkimise põhjust koos sportlase ja treeneriga, mitte ainult ravida tagajärge. Analüüsime sportlase treeningplaane, et näha, kunas ja kuidas on koormusi tõstetud, millega organism pole suutnud kohaneda. 

Koovit: Sageli on üheks põhjuseks ka ühekülgne treening. Edasine teraapia sõltub juba konkreetsetest algpõhjustest, kuid esmase tähtsusega on füsioterapeudi antud režiimi täpne jälgimine. Füsioterapeudi abita jäävad vaevused kestma sisuliselt karjääri lõpuni.

Millised on uued suunad Eesti spordifüsioteraapias? Kui võtate kasutusele uusi tehnikaid ja abivahendeid?

Arend: Kindlasti on uus suund koostöös Tartu Ülikooliga juurutada süsteemse spordivigastuse ennetamist, sportlaste monitoorimist ja teaduspõhist sekkumist ning koostada spordivigastuste andmebaas, mis muudab spordifüsioteraapia täpsemaks ja edukamaks.

Koovit: Jooksjatele võiks enim huvi pakkuda AlterG Anti-Gravity Treadmill.

Arend: Viimasel ajal on üheks suurimaks trendiks nõelravi, paljud kasutavad ka üha rohkem manuaalteraapia tehnikaid ning nendega seonduvaid abivahendeid.

Täispikka artiklit loe juuni 2014 ajakirjast Jooksja

Artikli autor: Mari Sööt.

Lisainfot vigastuste ennetamise, ravi ja taastusravi kohta leiab koduleheküljelt:

www.sport.ee MATERJALID

2014 on liikumisaasta! Liigu teadlikult!