TREENERILT HARRASTAJALE: Piret Kasak: võta aeg maha ja mõtle, miks Sa midagi teed!
Kuidas möödus Sinu lapsepõlv?
Olin lapsena väga liikuv ja mulle meeldis paljusid alasid katsetada: ennast proovile panna. See oli lõbus aeg. Vahel mängisime naabrilastega kartulivagude vahel kulli (elasin toona Varinurme külas veidi Kiviõli linnast väljas). Ronisime sõpradega tuhamägede otsa ja tegime koos teisi koerusi. Lapsena olid mu mängukaaslased peamiselt poisid või hakkajad osavad tüdrukud, kes mängisid heameelega luurekaid ja pallimänge ja ronisid ka meelsasti puu otsa. Vahel hiilisime salaja ehitusplatsidele, mis tollal olid täiesti järelvalveta. Mina ja mu sõbrad olid pigem ekstreemsete sportlike kalduvustega. Hea, et lapsevanematel kõigest aimu polnud. Plikatirtsuna ei meeldinud mulle ega sobinud mängukaaslasteks vinguvad ja virisevad tüdrukud. Elasin sel ajal Kiviõlis ja käisin ka kergejõustikutrennis, seal linnas elasin kuni 9. eluaastani. Siis kolisime perega Jürisse, edasi Alaveresse ja sealt Roelasse. Igas kohas olid meie perel ca 3 - aastased tsüklid- liikumine oli seotud mu isa tööga. Jüris proovisin võimlemist ja karaktertantsu. Alaveres läksin võistlustantsu trenni, kuid paraku pidi mu partner ühel päeval tegema valiku, kas tants või maadlemine ja ta valis maadlemise. Olin ka muudel aladel väga aktiivne. Tegin metsajooksu ja käisin suusatamas, suved möödusid jalgrattaga.
Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
Suurim unistus oli saada iluuisutajaks, oma valgeid iluuiske mul ei olnud, vaid tädi Mareti vanad uisud. Vanemaks saades arvasin, et minust saab kunstnik. Tartus oli Kujutava Kunsti Kaugõppekool ja asusin seal õppima, kuid elu tegi omad korrektuurid ja peagi sündisid mu toredad lapsed, Häldi ja Daisi. Toona jäi küll minu kunstiõpingute koolitee pooleli, kuid kunstiarmastus on kandunud lastesse. Nii on mu üks tütardest valinud kunsti tee, teine tütar aga meeletult armunud tantsukunsti. Kunst aga pole vaid maalikunst. Ka liikumine on kunstivorm. Nii läksin Võimlemisliidu poolt korraldavatele kursustele ja tegin aeroobikatreeneri litsentsi ja nii mu teekond treenerina algas. Kuigi hakkasin aeroobikatreeneriks, pidin ennast alguses paljuski ületama. Mul oli vaja esinemisoskust lihvida ja paljusid teisi aspekte endas edasi arendada. Mu lapsepõlvetuttavad ei oleks tõenäoliselt kunagi uskunud, et minusugune kooli ajal vaikne inimene valib elukutse, kus ta peab masside ees rääkima ja esinema ja mitte ainult - ka teisi inspireerima, julgustama, kaasa haarama.
Oled andnud ka lastele trenne. Kas laste sportlik tase on Sinu hinnangul muutunud nende aastate jooksul, mil töötanud oled?
Jah, on küll muutunud. Olen andnud 13 aastat lastetrenne ja iga aastaga märkan, et suurema hulga laste füüsiline tase langeb. Lapsed jõuavad vähem, paljud on mugavamad. Samas teavad Lapsed nüüd väga hästi oma õigusi, unustades samas mõnikord, et neil on ka kohustused. See pole samas üleüldine trend. Iga aastakäik on väga erinev. Ikka tuleb säravaid ja väga andekaid lapsi ette igal ajal. Lapsed on tegelikult täis üllatusi ja ideid ja nendega töö oli üks meeletult tore ja kogemusterohke aeg minu elus. Usun ja loodan , et suutsin süstida neile pisikese liikumispisiku terveks eluks.
Oled olnud professionaalne treener 15 aastat. Mis märksõnad selle aja kohta välja tood?
Imelised hetked ja suurepärased õpetajad. Umbes 10 aastat tagasi kutsus Margit Lipstuhl mind kui saalitreenerit(aeroobikatreenerit) vesiaeroobika treeneriks õppima. Nii läksin AEA rahvusvahelisele koolitusele. Olin esimese lennu sees, kes said Eestis AEA litsentsid. Inimesed on vees väga vahetud. Naerusuud näed basseinis väga sageli. Küllap aitab sellele fenomenile kaasa ka vee lõõgastav toime. Edasi sattusin joogamaailma juurde. Seekord oli sillaks Kristi Karm. Olen käinud ka erinevatel tantsukoolitustel - nii on tants minu jaoks üks oluline märksõna ja on siiani väga sügavalt mu eluga põimunud. Olen Les Millsi Body Balance instruktor (treener) ja Yoga Funk´i juhendaja. See tund põhineb Asthanga joogal, kuid liikumine on kombineeritud muusikaga. Eks aastatepikku on veel mitmeid teisi olulisi märksõnu olnud nagu Shiki meetod ja Reiki, kuid tõin välja vaid, need teemad, mis on siiani aktuaalsed. Treenerina peab selleks, et Sul oleks inimestele midagi anda, end kogu aeg edasi arendama. Ja elutee on mind viinud aina uute põnevate õppetundideni ja usteni. (Selles maailmas on palju avastamist ja õppimist - alati on midagi uut ja põnevat.)
Juhendad koos Georgi Skorobogatoviga populaarseid Acro-Yoga tunde. Räägi, mis on Acro-Yoga ja miks võiksid inimesed sellesse tundi tulla? Mis Sind ennast selles võlub?
Acro-yoga on justkui elusstiil ja kui selle pisiku saad, siis ei suuda inimesed reeglina lõpetada - iga edusamm inspireerib uusi asju proovima. Acro-Yoga oli mulle äratundmine esimesest hetkest ja see on kestvalt inspireeriv ja mõnus väljakutse. Acro-Yoga on väga lõbus ja meeleolukas. See on justkui partnerite koostöö trenn - ükskõik kas sõbranna, sõbra, mehe või lastega. Selle trenni suurimad märksõnad on „usaldus“ ja „pühendumine“. Harjutused käivad paarisharjutustena, kus üks pool (baas st. tavaliselt pikali maas) teostab tõsteid ja teine on lendaja, kes sooritab huvitavaid, sageli akrobaatilisi elemente teise jalgadel. On ka kolmas väga tähtis inimene, keda kutsutakse spotter´ks ja tema roll on lendajat ning baasi julgestada. Kui näiteks lendaja kukub, siis tänu talle mitte baasile otsa. Spotter teeb elementide sooritamise turvaliseks. Hiljem, kui on usaldust ja teineteise mõistmist rohkem, saab teha acro-yogat ka kahekesi. Acro-Yoga on justukui kõik ühes akrobaatika: pilates, jooga, jõutreening. See trenn vajab jõudu, sisemiste lihaste tunnetust (et leida tasakaalu), enda ja paarilise tunnetamist ja õpetab koordinatsiooni. See trenn on väga lõbus ja mänguline. Tegemist on siis jooga ja akrobaatika sümbioosiga.Selleks, et mõista, mis see on, tuleb lihtsalt kohale tulla ja ise proovida. Kui paarilist-kaaslast ei ole , siis see ei ole takistuseks selle alaga tegelemisel. On vaja vaid avatud meelt. Mind võlub Acro-Yoga maailmas enese proovilepaneku moment, mängulisus ja kehalised avastused. See kõik võib kõrvaltvaatajale alguses väga keeruline tunduda, kuid tegelikult on see täiesti teostatav ja on uskumatu, millega meie keha hakkama saab. Juhendan koos Georgi Skorobogatoviga Acro Yoga tunde „Viimsi Spordis“ Nii me õpime ja õpetame seda ala koos ja seni näib, et inspiratsiooni end täiendada jätkub pikkadeks aastateks.
Räägi, milline baas on Sinu arvates hea baas Acro-Yogas? Mis on Sinu arvamus, miks mõned lendajad ja baasid klapivad? Mis on selle fenomeni taust?
See taandub kõik siiski usaldusele - kas Sa tõesti usaldad seda inimest või mitte. Olen ise näiteks juba üsna kogenud lendaja, seega on minu roll õpetaja ja lendajana algajale baasile sisendada enesekindlust, kinnitada, et ta saab hakkama, kuid siin on midagi müstilist veel. Tõepoolest on mõne inimesega olla väga kerge suurepärane lendaja, teisega aga ei klapi nii hästi. Näib, et on ka mingi energeetiline silmale nähtamatu klapp, mida on või pole. Nii tuleb mõnega kõik väga lihtsalt välja - teisega läheb sama taseme saavutamiseks aga rohkem aega. Kindlasti ka kõigi osapoolte pühendumus loeb. Kui ikka mõtted kuskil laokil, ei pruugi“ lendamine olla edukas“ . Samas on suurepärane, kui satud lendama väga kogenud baasiga. Siis võid lihtsalt vooluga kaasa minna ja lennata. Nii lennata, et ei teagi ette, mis järgmiseks tuleb- tunnetuslikult on päris vahva nii koos mängida ja jämmida.
Mida võiks inimene endalt küsida, kui ta mõnda treeningutesse tuleb?
Kui inimene tuleb treeningusse, peaks ta endalt küsima: „Miks ma tulen?“ Kas ma tahan kaalu alandada, kas ma tahan lihaseid kasvatada? Mida ma tahan endas arendada? Iga inimene võiks endale teadvustada põhjuse, miks ta trenni tuleb. Igaüks meist on väga erinev ja unikaalne. Mõnele sobivad kõrgema pulsiga intensiivsemad trennid, teisele madalama pulsiga trennid. Mõnedele meeldib võistlusmoment (näiteks pallimängud, sh tennis), mõned soovivad liikuda enese heaolutunde pärast. On oluline endalt küsida, kas soovid arendada kiirust või jõudu, kaalus juurde või alla võtta. Paljud ütlevad, et nad ei saa joosta või rattaga sõita, sest nende liigesed ei kannata seda. Sel juhul ma soovitaksin veetreeninguid. Vesi on suureks abiks (vesiaeroobikas on ka palju erinevaid stiile, kus igaüks peaks leidma endale sobiva). Mõni tuleb Acro-Yoga tundi selleks, et tasakaalu ja tunnetust lihvida, teine tuleb lõbutsema. Eks paljud vastused selguvad asja käigus, kuid mõned märksõnad ja soovid on nutikas endal enne läbi mõelda. Inimene võiks endalt küsida, mida ta soovib saavutada ning mis on selleks parim tee. Kas või liikuda selleks, et olla vitaalne ja elurõõmus ka vanemas eas. Seetõttu peaks alustama kohe, mitte mõtlema igal hommikul: homme on ka päev.
Mida soovitad Eestimaa algajatele harrastajatele, kes alles alustavad treeningutega Liikumisaasta 2014 puhul?
Võta aeg maha ja mõtle, miks Sa midagi teed. Oluline on leida endale sobiv inspireeriv ala ja liikumisviis: kas vees, maal, suuskadel või rattal. Vali see, mis just sulle sobib ja su meele rõõmsaks teeb. Samas on iga algus ehk veidi raske, kuna tuleb mugavustsoonist väljuda. Alguses võiks abi küsida treeneritelt ja spetsialistidelt - inimestelt, kes ongi olemas vaid Sinu jaoks. Näiteks olen märganud, et kui mõni inimene käib mu treeningutes mingi perioodi ja kui annad neile uue asja, võivad mõned inimesed alguses vaadata sellele „pika hambaga“. Seepeale ütlen alati, et treener ongi inimene, kes võiks teid mugavustsoonist välja tõmmata ja aidata edasi liikuda uuele tasemele läbi alguses ebamugavana näivate harjutuste või muutuste treeningutes. Arenguhüpet pole mõtet loota, kui teed aasta-aastalt täpselt samu treeninguid, samal pulsil ja Sa ei proovi mitte midagi uut ega muuda mitte midagi. Siis püsid lihtsalt kenasti samal tasemel, mis on tegelikult ka suur saavutus.
Mida soovitad Eestimaa edasijõudnud harrastajatele, kes juba tublilt treenivad?
Edasijõudnud treenijad võiksid proovida midagi uut. Iga treening arendab inimese keha erinevalt. Vaatan imetlusega, kui tublisid ja suurepäraselt heas vormis inimesi meie keskel on. Vahel võib uue treeningviisi juurdevõtmine või kombineerimine olemasolevate treeningutega anda suurepäraseid tulemusi. Nii näiteks võiksid vastupidavusalade tegijad, suusatajad ja miks mitte ka jalgpallurid, tulla ka veetrennidesse või Acro-Yogasse. See uus üllatus kehale võib neid suurepäraselt toetada ka oma põhialal. Julgustan kõiki edasijõudnud harrastajaid ja ka sportlasi raamidest välja tulema ja oma keha uute aladega üllatama.
Soovitan samas ka mitte üle treenida ja oma enesetunnet hoolega jälgida. Piisav puhkus on samuti oluline võti.
Mis on Su suurimad õppetunnid treeneriteel?
Vahel on vähem parem. Mul oli kord üks klient, kes oli mu trennis hommikul, lõunal ja õhtul ja vahepeal oli ta jõusaalis. Nii küsisin temalt: „Miks Sa nii palju teed“ ja ta ütles et tal on puhkus, seega ta püüdis käia trennis 7x nädalas ja 3x päevas. Ta põhjendas seda sellega, et treenerid ju teevad samamoodi. Kuid tegelikult ette treenida ei saa ja arenguks on väga vajalik ka puhkus. Kuigi jah, eks kõik sõltub inimese eesmärgist. Selline treeninguvalik oleks põhjendatud, kui inimene soovib saada kaitseväelaskes või eriüksuslaseks - ehk võiks mõne trenni juurdegi võtta, aga kui tegeled tervisespordiga ja su sihiks on hea enesetunne, siis võiks piiri pidada ja mõõdukas olla. Ära sea eeskujuks naabrit või sõbrannat, kuula enda keha.
Ava palun märksõnu veetrennidest. Miks võiksid inimesed tulla Sinu vesiaeroobika tundidesse?
Vesiaeroobika on lõbus ja tõhus. See on väga mitmekülgne ja põnev maailm. See sobib kindlasti ka suurema kaaluga inimestele. Vesi sobib nii noortele vanadele, meestele kui naistele. Sobib suurepäraselt ka beebiootel emmedele. Esmalt võiks tulla minu tundi, sest mul on pikaajaline kogemus ja ma tean (teadvustan), mida ma teen ja lisaks võiks tulla mu tundi emotsiooni otsima, sest teen elavaid tunde. Ma armastan tööd, mida teen.
Kas pidev õppimine on vajalik nii treeneritele kui treenijatele?
Jah, kõigega peab kursis olema. See on elukestev õpe. Inimese keha on keerukas ja sellel alal on palju uusi avastusi. Et kõigega kursis olla, peab end pidevalt täiendama. Õppimine on ka lõbus ja hoiab inimese erksana - see on edasiviiv jõud.
Mida soovitad eestimaalastele, kes sooviavad olla pikki aastaid heas füüsilises ja vaimses vormis?
Soovitan teha tarkasid valikuid treeningutes ja püüda hoida tasakaalu vaimse ja füüsilise poole vahel. Leida midagi, mis Sind inspireerib ja Sulle rõõmu valmistab ning siis sellele kogu hingest pühenduda. Ei ole mõtet teha asju hambad ristis. Kõik peab vabalt voolama.
Mida oled õppinud oma elus toitumise kohta? Milline näeb välja Su enda toidulaud?
Toitun teadlikult ja jälgin, mida suhu panen. Ma väldin valmistoite. Püüan valida mahetooteid ja Eestis kasvatatud värskeid juurvilju ning puuvilju. Kuulan oma keha: see ütleb täpselt, mida ta vajab. Soovitan süüa vähem suhkruid ja mõttetuid kaloreid, millega on kehal raske toime tulla. Tänapäeva heaoluühiskonnas kipuvad inimesed üle sööma. Minu soovitus on see, et pole mõtet joosta odavate kampaaniatoodete, näiteks präänikute järel. Enne võiks endalt küsida: „Kui ma paki präänikuid pintslisse pistan, siis mida see mu kehale tegelikult annab?“ Vastus on vahel: „Mitte midagi tõeliselt väärtuslikku.“ Kui Sul on võimalik valida, tasuks eelistada tervislikku valikut ja tegelikult on meil alati valikuvõimalus. Nutikas oleks oma teadlikkust tõsta toitumise teemal ja end hoolega harida, kuid laias laastus on reegel: mida vähem e-aineid, rafineeritud toitu, kemikaale, töödeldud toitu, säilitusainest läbi immutatud toite- st. toitu, mis on toodetud kasumi teenimise nimel, mitte inimese tervise parandamiseks, seda parem tervis inimesel on. Oluline pole vaid kalorite hulk, vaid see, kas keha saab piisavalt eluks vajalikke toitaineid, mineraale, vitamiine ja kuidas need imenduvad. Kuidas kõik omavahel seotud on? Inimesed võiksid vältida tavalisi liht süsivesikuid: saiakesi, komme, krõpse ja muud rämpstoitu. Ka viinereid ja vorste ma ei söö ega näe nende toodete põhjendatust toidulaual.
Inimestel on väga erinevad kehatüübid. Kas annaksid erinevatele „kehadele“ erinevaid soovitusi?
Olen end koolitanud Jaapanist tulnud Shiki meetodile tuginedes. Shiki meetodiga saab kehatüüpe määrata. Kui Sa oma kehatüüpi veel täpselt ei tea, siis peaksid väga hoolega kuulama, mida Su keha räägib. Ka sellest piisab, et teha häid valikuid.
Kindlasti olete märganud, et mõnedel inimestel õnnestuvad mingid kindlad harjutused paremini kui teistel. Ühed saavutavad tulemusi kiiremini ja teistel tekivad jälle vigastused kergemini. Miks see nii on?
Shiki meetodis on treeningsüsteemid ja soovitused ning harjutused igale kehatüübile on vägagi erinevad. Kui on sügavam huvi, tasub seda poolt ka analüüsida. SHIKI eesmärk on aidata ja toetada inimesi, tasakaalustades nende kesktelge, et nad tunneksid ennast paremini, oleksid rõõmsamad ja tunnetaksid oma keha nii vaimsest kui ka füüsilisest aspektist lähtudes.
Mis Sind motiveerib liikumisteel jätkama?
Mulle lihtsalt meeldib liikuda. Mulle väga meeldib olla liikuv, painduv, kiire, osav. Ma ei suuda istuda ühtegi päeva paigal. See on lõputu armastus: armastan oma keha, keha armastab mind. Liikumine annab mulle ka suurepärase enesetunde, tõstab elukvaliteeti, hoiab mind liikumises, elavana, tegusana ja noorena. Viimased 4 aastat pole ma olnud kordagi tõsiselt haige - olen õppinud läbi oma kehakuulamise olema tasakaalus. Nii jälgin, mida söön, puhkan kui vaja ja teen seda, mida mu keha soovib. Tunnen rõõmu trennidest, mida annan ja endale teen.
Kas teed treeni ka 90- aastaselt? Mida Sa siis teed? 
Ma loodan, et ma teen 90-aastaselt trenni. Ma arvan, et võin vabalt teha ka acro-yogat, kuid ma ei planeeri samas nii pikalt ette. Võtan iga päeva eraldi ja elan just selles päevas - käesolevas hetkes. Olen kohal ja kui avanevad uued väljakutsed, siis proovin need vastu võtta. Võib-olla lähen 90-selt maailmameistrivõistlustele iluuisutamises? Eks seda kõike näitab aeg.
Mis on Sinu lõpusoovid Eestimaa liikumisharrastajale?
Mulle väga meeldib, et Liikumisaasta, 2014 aasta, on niivõrd tähtsustatud ja au sisse tõstetud, et sellest teemast on rohkem rääkima ja kirjutama hakatud. Hea on, et ilmub põnevaid ja professionaalseid soovituslugusid, artikleid, et inimestele on koju kätte toodud teiste kogemused- nii praktikute kui teoreetikute mõtted. Võta aega ja loe. See on super, et julgustatakse inimesi rohkem liikuma ja oma teadlikkust tõstma.
Soovin, et inimesed, kes pole enne liikumisega tegelenud, alustaks tasa ja targu, kuid liiguks läbi kogu oma elu. Soovitan kõikidel julgeda katsetada uusi treeninguid ja proovida uusi asju. Kuid neile, kes juba rõõmsalt liiguvad ja treenivad, neile soovin lustlikku edasiliikumist ja palju inspiratsiooni. Liikuge läbi elu ja olge terved!
