Mida teha, kui kaal ei taha enam langeda?
Kui kaua dieeti pidada? Mis kaasneb dieediga? Kuidas saada üle seisakust, kui kaal enam ei lange ning milline on "normaalne" rasvaprotsent? Sparta spordiklubi jõusaali treener Marek Morozov annab nõu.
Liiga kõrge rasvaprotsent on paljude tervisehädade põhjuseks (diabeet, südamehaigused, vähk, kõrge vererõhk, alaselja probleemid jne). Samas on oht ka liiga madala rasvaprotsendiga inimestel haigeks jääda. Madal rasvaprotsent ei ole niivõrd otseseks haiguste tekke põhjuseks, kuivõrd protsess, kuidas selleni on jõutud (rasked treeningud koos samaaegse väga piiratud kaloraaziga).
Kui alustatakse dieediga, siis peavad toimuma menüüs olulised muutused. Asenduvad terved toidugrupid koos samaaegse kaloraazi piiramisega, mis jätab organismi defitsiiti. Selline toitainete defitsiit ja muudatus organismi jaoks teebki meid haigustele vastuvõtlikumaks.
Üldiselt kaasneb dieediga ka intensiivne treening, mis võib nõrgestada aja jooksul meie organismi immuunsüsteemi. Mida pikemalt dieedil ollakse seda vastuvõtlikumaks organism haigustele on. Olles ise nüüdseks 15 aastat toitumiskavasid koostanud ja tehes seda Spartas igapäevaselt, võin oma kogemuse ning klientide põhjal öelda millised takistused ees ootavad ja kuidas neid ületada.
Selleks, et kehakaal üldse hakkaks rasva arvelt langema, tuleb hoida igapäevaselt kinni režiimist. Kohe kindlasti ei hakka kehakaal langema kui üks päev toitute nagu kava ette näeb ja järgmine päev jällegi sellest kinni ei pea. Kehakaalu langetamise eelduseks on eelkõige järjepidevus. See on ikkagi võitlus iseendaga. Enne kui otsustate ennast muuta, küsige enda käest kas ma tõesti olen selleks valmis, kas ma tõesti tahan ennast muuta. Ärge unustage, et Teid ootab ees pikk ja üsnagi kurnav maraton, mitte sprint
Dieedil olles kohaneb organism muutustega
Üks on kindel, pidevalt dieedil olles meie organism kohaneb muutustega ja saabub tase, kus enam kehakaal ei lange. Üldjuhul ilmneb see umbes 2 kuud pärast alustamist. Isegi mitte siis kui toidukogust nüüd veelgi vähendate ja treeningmahtu suurendate ei allu keha enam muutustele. Kui nii toimite, siis juhtub see, et organism läheb veel rohkem „stressi" ja tekib lisa kurnatus, mis lõpeb peale käega löömisega ning endine kehakaal, kust kaalulangetamist alustati saabub üsna pea.
Siinkohal tuleb appi minu enda kogemus, mis on enamjaolt alati toiminud läbi praktika. Nimelt, kui asjale loogiliselt ja mõistusega läheneda, siis tuleks pärast sellist taset nii öelda rihm lõdvaks lasta. Mis tähendab, et peaks toidu näol endale rohkem lubama head ja paremat ning samas tuleks vähendada treeningpäevi või üldse neist puhata. See protsess peaks kestma umbes nädal. Selliselt toimides intensiivistub uuesti ainevahetus, tugevneb immuunsüsteem, aktiviseerub hormonaalsüsteem ning puhkab kesknärvisüsteem. Muidugi ei tähenda see seda, et peaks selle aja jooksul endale viis kilo juurde sööma, mis üldjuhul kahe kuu dieedipidamise tagajärjel kaob. Selle toimingu mõte on mitte oma organismi järjepidevalt kurnata ning anda järgi oma isudele, mis dieedil olles ilmnevad.
Milline on aga see „normaalne" rasvaprotsent?
Sellist ühest numbrit tegelikult polegi. Kõik oleneb endale seatud eesmärgist. Sportlastel on see tingitud vastavalt spordialast. Siinkohal võib tuua kaks äärmust, kulturism ja sumomaadlus. Andmaks Teile mõtlemisainet siis võite ennast ise liigitada kategooriasse, kus te hetkel arvate end olevat ja kuhu vajadusel soovite jõuda.
Mehed:
Keskmine mees 16 - 20%
Vilets tase 20 - 25%
Väga kehva tase 25% +
Võistluskulturisti väga hea vorm 3 - 5%
Võistluskulturisti halb vorm 6 - 9%
Heas vormis, lihased nähtaval, võib öelda et sportlik ja reljeefne (tavamõistes) 10 - 15%
Naised:
Keskmine naine 20 - 25%
Vilets tase 25 - 29%
Väga kehva tase 30% +
Võistluskulturist 5 - 8%
Bodyfitness hea vorm (võistluskategooria) 8 - 13%
Bikinifitness (võistluskategooria) 14 - 18% (Heas vormis, lihased nähtaval, võib öelda et sportlik ja reljeefne keha)
