Marek Lemsalu MM-i kommentaar Delfile: hollandlased pääsesid ehmatusega
Holland mängis avapoolajal väga lohakalt ning seda nii individuaalselt kui ka meeskondlikult. Esines palju tehnilist praaki, agressiivsust ei olnud ning mindi väljakule üleolevalt vastase suhtes. Maailmameistrivõistluste finaalturniiril seda aga lubada ei saa.
Kuigi Hollandi suhtumine oli algusest saadik veidi stiilis, et tehke, mis tahate, me lööme teile kiire kontrarünnakuga ikka värava, siis peab tunnistama, et esimese värava Arjen Robben nii ära lõigi. Holland oli juba enne väravat veidi liiga pehmelt mänginud ning ka pärast Robbeni tabamust ei suudetud mänguohjasid enda kätte võtta. Pallivaldamine ja momentide loomine oli meeskondadel võrdne. See kajastus ka tablool, kui 45 minuti järel oli seis 1:1.
Louis van Gaal sai kindlasti juba varem aru, et sellise esitusega meeskond täna palju punktilisa ei saa ning häälestas mehed teiseks poolajaks veidi teisiti. Pärast Austraalia penaltit said kõik ka teleekraani vahendusel näha ta ilmet. Vesi oli ahjus.
Kiitus Austraaliale, kes täna jättis palju parema mulje, kui mängus Tšiiliga (mis kaotati 1:3). Samas, peab tunnistama, et täna neil ka lasti mängida, aga MMil alati pingutusest punktideks ei piisa.
Pingutama pidid täna ka hollandlased, sest kuidas muidu saab selgitada seda, et esimesel poolajal jäädakse selgelt kiiruses alla, teisel poolajal mitte? Robbeni sörk vastase kaitsja suunas avapoolajal ei näidanud täna küll erilist ambitsiooni ja agressiivsust.
Holland näitas täna oma nõrkust, aga suure punnitamise ja väikse õnnefaktoriga suudeti aga kolme punktiga täna platsilt lahkuda. See oli aga vajalik ning negatiivses võtmes positiivne ja reaalne äratuskell, et ühegi meeskonna vastu ei saa lõdvaks lasta.
Neil oli vaja seda ehmatust. Siit saavad nad minna tugevamaks. MMi ei saa võita ebastabiilne võistkond.
