KOMMENTAAR BRASIILIAST: Mis see nüüd siis oli? Maavärin või...?

Hollandi 5:1 võit Hispaania üle on kahtlemata jalgpalli MM-finaalturniiride ajaloo üks märkimisväärsemaid tulemusi. Esimesed järeldus, miks nii juhtus ja mida see kõik võib tähendada.

Vaatasin toda märkimisväärset ja ajaloolist mängu Sao Paulo nn. Fan Festi alal, kuhu olid kogunenud väga paljude riikide poolehoidjad. Seal olid ka mõned hollandlased-hispaanlased, kelle vastakaid emotsioone on keeruline kirjeldada. Tõsi, lõunamaalased tuletasid otsemaid meelde: nelja aasta eest algas karikatee samamoodi. No mitte päris (Šveitsile kaotati 0:1, mitte 1:5), aga siiski...

Ajalugu ajalooks ja statistlised tõed samuti nendeks - näiteks fakt, et Hispaaniale lõi viimati 5+ väravat 1963. aastal Šotimaa. Sellel mängul olid märksa olulisemad tagajärjed, kui pöörata pilk tulevikku.

Iga jalgpallisõber teab: surmagrupi teise koha saaja läheb 1/8-finaalis tõenäoliselt vastamisi Brasiiliaga. Arvestades ka Tšiili ohtlikkust, peab tiitlikaitsja Hispaania olema tänase seisuga olema rõõmus, kui üleüldse edasi pääseb. Rääkimata siis neljandast järjestikkusest trofeest.

"Oleme keerulises olukorras, aga peame selle lahendama," lausus Hispaania peatreener Vicente Del Bosque saunast tulnuna napilt.

Robin van Persiel jagus aga jultumust teatada: "Mäng läks täpselt nii nagu meie treeneritiim kavandas. Tavaliselt võtad kahe või kolme värava järel jala gaasipedaalilt. Meie surusime täna edasi."

* * *

Kus peitusid Hispaania nõrkused?

Esiteks: väravas. Iker Casillas võitis äsja küll Meistrite Liiga karika, aga sisuliselt pole viimasel poolteisel aastal mänginud. Ka Realis on ta nappidesse sooritustesse lipsanud sisse lubamatuid vigu. Ehkki kogemusi on lisandunud, pole ta ka koondises enam kaugeltki liider nagu oli eelmisel MM-il ja EM-il. Täna võinuks ta ära hoida kaks-kolm väravat.

Teiseks: pressing on kadunud. Hispaania edu märksõna on olnud võimas pressing. Mitte niivõrd laitmatu söödumäng, nagu üldiselt arvatakse. Kõik on alanud kaitsemängust ehk kiirest ja tapvast survest palliga vastasele. Hollandi vastu... See lihtsalt puudus. Täielikult. Ja Hollandil oli mugav teravalt nõelata.

Kolmandaks: olematu rünnak. Mäletate, kuidas töötas parimatel aegadel rünnakul duo Torres-Villa? Ka nende koostöö ründavate poolkaitsjatega toimus õlitatult. Igaüks mõistis, kuhu kaaslane liigub. Nüüd... Kohtade vahetamine oli juhuslik või puudus sootuks. Diego Costa, kelles nähti kui maale laskunud messiast, ei suutnud ka midagi korda saata - kui välja arvata ülikahtlane penalti. Ehkki Hispaaniale löödi viis väravat ja kaitse oli kui auklik Hollandi juust, tuleb eelkõige kõva praavitustööd teha edurivis.