Liikumisaasta e-mälumäng on lõppenud! Loe õigeid vastuseid ja nende taga peituvaid põnevaid lugusid!

29. aprillil said kõik huvilised osaleda ühe ööpäeva vältel Liikumisaasta e-mälumängus. Mäng koosnes kolmekümnest küsimusest ja mängu mängiti kokku 7500 korral.

Mälumängus osalejatele on Eesti spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja mäluasutused pannud välja enneolematult põnevaid auhindu, mis loositakse välja järgmise nädala jooksul. Võitjatest antakse teada e-maili ja www.liigume.ee vahendusel.

Mälumängu korraldasid: Liikumisaasta 2014, Eesti Spordimuuseum ja Rahvakultuuri Keskus.

VAATA KÜSIMUSTE VASTUSEID www.liigume.ee

Nt Küsimus nr 8

Jalgpall on sageli osutunud nn poliitiliseks mänguks. Üks tuntumaid matše oli Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vutimäng 1980. aastal, mis tipnes noorterahutustega. Samal Kadrioru staadionil toimus aga näiteks ka 1940. aastal maavõistlus, mis kujunes suureks rahvuslikuks meeleavalduseks, kus avaldati toetust nii Eesti riigile kui ka Konstantin Pätsile. Kellega eestlased mängisid?

Vastus:

Vähemalt kahel korral on jalgpall Eestis kütnud üles rahvusliku meele ning viinud poliitilise väljaastumiseni. Esimene mälestusväärne matš toimus 18. juulil 1940 Tallinnas Kadrioru staadionil, kus pikaks ajaks viimast korda said maavõistlusel kokku Eesti ja Läti rahvusmeeskonnad. Alanud nõukogude okupatsioon tugevdas üha oma haaret, kuid rahvas kogunes sinimustvalgete lippude alla, laulis Eesti hümni ning pärast eestlaste 2:1 võiduga lõppenud mängu marsiti üldises eufoorias presidendilossi juurde avaldama toetust Eesti riigile ning president Pätsile. Kuigi olukord oli pinev, suudeti verevalamist siiski vältida. Arreteerimistest polnud aga pääsu.

Teine väga tuntud poliitiline jalgpallikohtumine toimus 22. septembril 1980 (seda päeva tähistati nõukogude ajal kui Tallinna “vabastamise” aastapäeva), kui Kadrioru staadionil toimus Eesti Televisiooni 25. aastapäevale pühendatud jalgpallimatš tele- ja raadiomeeste vahel. Tuhandete pealtvaatajate jaoks oli mängu naelaks võimudega pidevalt pahuksis olnud ansambli „Propeller“ esinemine. Mängu vaheaegadel jõudis ansambel ka esineda, aga esinemine mängu järel keelati ära. Valdavalt koolinoortest koosnenud publik hakkas protestima, kuid miilits ajas nad laiali. Suur hulk noori marssis seejärel loosungeid hüüdes kesklinna poole liikuma. Võimude käitumine oli jõhker – kinni võeti üle saja inimese, kellest paljud peksti läbi ja neid saatsid hiljem koolis ja tööl pahandused.