Legendaarne brasiillane hukkus, kui tema Williamsil purunes sõidu 7. ringil roolivarras ning masin kihutas kurvist välja vastu betoonseina. Vormeli kiiruseks oli õnnetuse hetkel 218 kilomeetrit tunnis.

Võistlus katkestati koheselt, neli tundi pärast õnnetust kuulutasid arstid Senna surnuks.

Päev varem oli San-Marino etapi kvalifikatsioonis hukkunud 33-aastane austerlane Roland Ratzenberger. Vahetult õnnetuse järel kohtas F1 meditsiinijuht Sid Watkins pisarates Sennat ja soovitas tal vormel-1 sarjast lahkuda. Brasiillane teatas vastuseks, et  ei saa võidukihutamisest loobuda.

34-aastaselt hukkunud Senna jõudis võita 41 GP-etappi ning krooniti maailmameistriks aastatel 1988., 1990. ja 1991. aastal.

Brasiillane alustas vormelikarjääri 1984. aastal keskpärases Tolemani meeskonnas. Juba oma teisel etapil Lõuna-Aafrika Vabariigis sõitis Senna punktikohale, kui saavutas kuuenda koha. Oma karjääri kuuendal etapil tõusis ta Monte Carlos esmakordselt poodiumile, kui tõusis vihmasajus toimunud sõidus 13. kohalt teiseks. Esimene etapivõit tuli järgmise hooaja alguses Portugali etapil, mil Senna oli liitunud Lotuse meeskonnaga.

1988. aastal liitus Senna McLareniga ning moodustas järgmisel viiel aastal koos Alain Prostiga võimsa tandemi. Selle aja jooksul tõusis brasiillane kolmekordseks maailmameistriks.

1994. aastal siirdus Senna Williamsisse. Hooaja kahel esimesel etapil võitis ta kvalifikatsiooni, kuid võistluselt punkte ei teeninud. Saatuslikuks saanud San Marino etapp oli hooaja kolmas... Senna arvele jäi 161 võistluse jooksul 65 kvalifikatsioonivõitu ja 41 etapivõitu.

Senna ja Ratzenbergeri traagiline hukkumine sundis vormel-1 sarja tegema suuri uuendusi. Kuninglikus võidusõidusarjas tõsteti oluliselt turvanõudeid -  uuenduste käigus vähendati näiteks vormelite mootorite võimsust ning muudeti rajaprofiile ja ohutusbarjääre turvalisemaks.

Senna traagiline õnnetus: