Taaramäe lõpetas Türgi velotuuri teise etapi koos liidritega
Türgi velotuuri (UCI kategooria 2.HC) täna sõidetud 174 kilomeetri pikkuse teise etapi võitis grupifinišis britt Mark Cavendish (Omega Pharma – QuickStep). Rein Taaramäe (Cofidis) sai kirja võitjaga sama aja.
Ka avaetapi võitnud Cavendishile järgnesid täna Francesco Chicchi (Neri Sottoli) ja Niccolo Bonifazio (Lampre-Merida). Taaramäe sai protokolli kirja 94. koha, vahendab rattaprofid.ee.
Kokkuvõttes jätkab tuuri liidrina Cavendish. Teisel kohal on Bonifazio ning kolmas Elia Viviani (Cannondale). Taaramäe on kokkuvõttes 110. kohal.
Homme on tuuril kavas esimene mägine etapp. Türgi velotuur lõpeb pühapäeval.
Teise päeva sündmustest kirjutab Taaramäe Paf.com blogis:
Lihtne, sile 175 km pikkune päev. Enne starti tuli tunni jagu sellist padukat, et Alanya tänavatel ajasid kanalisatsioonidki üle ning juba käis jutt stardi edasilükkamisest. Tegu oli lausa tormiga… 15 minutit enne starti kõik rauges.
Päev oli küll lihtne ja sile, kuid tuli valvel olla, sest tugevaid küljetuule lõike jagus küllaga. QuickStep polnud pundi juppideks tõmbamisest huvitatud. Eks nad olid kindlad, et Cavendish võidab sprindi niikuinii. Ühel hetkel sain aru, et Lotto on teist meelt, sest äkitselt hakkas kogu nende tiim väga närviliselt vasakusse serva kokku hoidma ning ühel hetkel nad kiirendasidki. Istusin nende lähedal, seega olin õiges kohas. Lotto lammutas küll kõvasti, kuid tee oli veidi pööranud ning õige küljetuule koha nad magasid lihtsalt maha. Seega miskit ei juhtunud. 10 km hiljem kõik rahunes. Pärast seda oli lõpuni vastutuul ja siis ma veetsingi juba viimase tunni peagrupi taga tuulekotis, kus oli selline tunne, nagu sõidaks motikaga, sest eriliselt väntama ei pidanud. 14 km enne lõppu lõhkusin veel esikummi ära, kuid minut pärast esijooksu vahetust olin meeskonnakaaslase abiga grupis tagasi, nagu naksti. Finišeerisin turvaliselt pundi sabas.
Homne päev tuleb aga karm! 185 km pikk, esimene tõus on 12 km, teine 22 km ja finišitõus 12 km. Täitsa huvitav, mis saama hakkab. Mingit turbot endalt ei oota, kuid päris tagumises pundis samuti olla ei tahaks. Kui TOP 20 hulgas lõpetan, siis võiks alustuseks ju rahulegi jääda. Cofidise tiimis on veel häid ronijaid, nii et homne peaks otsustama, kes kelle jaoks tööd peab rabama hakkama. Lisaks võib homne etapp kujuneda imelikuks võidusõiduks, sest ma ei näe meeskonda, kes tõeliselt nii rasket etappi kontrollida suudaks. See võib aga ette tekitada jooksikutegrupi, millel oleks võimalust lõpunigi minna… Eks näis – no stress!
