Mis treeningvahend on elektromüostimulatsioon ja kuidas see kiirendab taastumist?
Rehabilitatsiooni harjutused peale traumat sõltuvad nii spordialast kui ka trauma tüübist. Üks võimalus on treening elektromüostimulatsiooni vahendiga (EMS), mis suurendab lihaskiudude aktiivsust, aitab kaasa nende ümberkujundamisele ja tugevdab immuunsüsteemi.
Füsioteraapia ja selle protseduurid on tänapäeva spordimeditsiinis vajalikud rehabilitatsiooni perioodil. Rehabilitatsioon on oluline traumade või pikkade krooniliste haiguste puhul, mille tagajärjel professionaalsed sportlased ei saa pikalt osaleda spordivõistlustel või lõpetavad tippsportlase karjääri. Osad sportlased teevad ohtliku valiku ja jätkavad tõsiste treeningutega vaatamata traumale, riskides seejuures oma tervisega. Pikaajaline liikumatu seisund viib lihaste atroofiani ja troofilise koe häireteni. Taastumisprotseduuriks on tihti elektromüostimulatsioon koos raviharjutustega, soovitavalt massaažiga.
Taastumisel võib ravitreeningutega EMS meetodil alustada kohe kui äge valu on üle läinud - nii võtab taastumine vähem aega.
Inimese muskulatuuri elektromüostimulatsioon on põhjalikult uuritud juba 20 sajandi alguses inglase Veisi poolt. On leitud seos voolutugevuse ja impulssi pikkuse vahel, mis on kõige tõhusamad, mõjudes lihastele. Uuringu tulemustele toetudes on võimalus järjepidevalt mõjutada konkreetset lihaste gruppi nende suurendamise eesmärgil, parandades samas ka jõudu ja vastupidavust. 1970-ndatel kasutati müostimulatsiooni ka astronautide ettevalmistamisel.
Paljude 40+ inimestele mõeldud harjutused on suunatud lihaste tugevdamisele, kuna seljavalu selles vanuses ei ole enam haruldane nähtus ning jõutreening, jooksmine ja aktiivne aeroobika võivad avaldada üleliigset koormust liigestele.
Näiteks seljavigastuse puhul on soovitatav teha mitte eriti sügavaid painutusi ette ja kõrvale ning kükitada (väga ettevaatlikult!) tuleks vaid isikliku treeneri järelevalve all, et vältida veelgi tõsisemaid vigastusi.
Elektriline stimulatsioonravi põhineb voolu impulsil. Elekter tekitab impulsi närvitüves, mis omakorda põhjustab kokkutõmbumist siledas muskulatuuris ja skeletilihastes. Seetõttu selliseid protseduure soovitatakse mitte ainult skeletilihaste atroofia puhul vaid ka närvikahjustuse või elundite häirete puhul, mille koosseisus on sile muskulatuur. Spordiklubides ja meditsiiniasutustes (taastusravi asutustes), mis spetsialiseeruvad EMSi kasutusel, kasutatakse keerulist EMS tehnikat, kus arstil või treeneril on võimalus korrigeerida seanssi läbiviimise programmi protseduuri käigus, võttes arvesse iga inimese organismi individuaalseid omadusi ja erinevat mõju ühele või teisele keha lihasele. Igal juhul enne elektrilise stimulatsiooni kasutamist tuleks konsulteerida perearstiga. Seda ka põhjusel, et elektrilisele stimulatsioonile vastunäidustused on kasvajad (sh healoomulised kasvajad), kunstliku südamestimulaatori ja krooniliste haiguste olemasolu.
