"Kohvikus saan tellitud ja menüü loetud ja ettekandja kutsutud, aga vestluseks ma kindlasti võimeline ei ole," ütleb ta.

Hiinaga kohanemisel Rähnil enda sõnul probleeme ei tekkinud. Klubi juhtkond oli sõbralik ning aitas keskkaitsjal end kiiresti koduselt tunda.

"Mul läks selles mõttes hästi, et esimene klubi president oli ise jalgpallur, Inglismaal mänginud, teadis euroopalikku elulaadi hästi. Treener oli belglane, temaga sama lugu. Klubi kohtles mind ikka väga hästi, sain elada sellist elu nagu olin harjunud. Kõik oli korraldatud, transport, trennid, korterid, kõik. Ka pere jaoks tehti kõik ette-taha ära, nii-et mul ei olnud sisuliselt mitte mingit muret sisseelamisega."

Tulevikuplaanidest rääkides ütleb 72 mängus Eesti koondist esindanud Rähn, et ei kibele hetkel iga hinna eest välismaale, vaid võtab Floras viibimist hea võimalusena tervis korda saada.

"Ma ei ole veel just väga vana. Aga 32 on ikkagi omajagu, kohe varsti saan 33. Välismaale... Saan ausalt aru, et väga vähesed mängijad, kes on tagasi tulnud Eestisse, on arvestataval tasemel välismaale tagasi saanud. Sestap ma eriti oma pead sellega, mis edasi saab, ei vaeva. Võtan samm-sammult ja keskendunult. Minu jaoks on väga oluline, et meil on siin kaks füsiotreenerit, medical on meil siin väga tugev – jälgitakse pidevalt mängija seisukorda. Paar aastat olin vigastustega kimpus, usun, et siin saan tervise taas heasse konditsiooni. Kui sel aastal õnnestub vigastusi vältida, mõtlen pikemalt ette. Praegu olen hea meelega kodus. Kümme aastat on rännatud, käesolev hooaeg on hästi alanud, kodus on alati hea olla. Saaks veel murule ka, siis oleks juba kõik eriti hästi!" ütleb ta.