„Endise formaadi järgi selgitati medalikomplektide omanikud nelja etapi vältel, kus arvesse läksid kolme parema etapi tulemused. Kuna klubide rahastus sõltub osaliselt ka meistrivõistluste tulemustest, olid klubid sisuliselt sunnitud kõigil etappidel osalema, et saada kokkuvõttes maksimaalselt head tulemused ning seetõttu polnud võimalik osaleda samal ajal naaberriikides toimuvatel tugeva tasemega jõukatsumistel“ ütles Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson.

Neli etappi, mis viimastel aastatel on aprilli lõpus ja mai alguses toimunud Pärnus, Viljandis, Kuressaares ja Elvas on tihitpeale kattunud naaberriikides toimuvate heade sõitudega, mistõttu pole klubidel olnud võimalust neil startida, sest eelarve täitmise nimel on tulnud osaleda lühikese distantsiga kriteeriumisõidu meistrivõistlustel. Selle tulemusel on aga kõige suuremaks kannatajaks järelkasvu põlvkond, kes ei saa rahvusvahelises ja tugevas konkurentsis võisteldes piisavalt areneda.

Otsus muuta kriteeriumisõidu Eesti meistrivõistlused ühe etapiliseks ning anda klubidele sellega rohkem valikuvabadust võttis Eesti Jalgratturite Liidu treenerite nõukogu vastu möödunud sügisel.