Ivar Jurtšenko: ausalt ja avameelselt, grammigi liialdamata
Kõigepealt sellest, miks ma ETV sporditoimetusest lahkusin. See sobib hästi tänase temaatika taustaks.
2007. aasta sügisel mängis Eesti korvpallikoondis EM-valiksarja ja jõudis kohtumiseni, mille võitmine tähendanuks kolme meeskonna lisavalikturniirile jõudmist. Kolmest üks oleks pääsenud EM-finaalturniirile. Rõhutan: finaalturniirile.
Eesti mängis võõrsil Makedooniaga ja ehkki oli eeldada, et seal võib tulla saun, oli kaalu mängul kõvasti. Ja mida otsustas ETV ning sporditoimetuse juht? Näitame seda mängu, kuid alates teisest poolajast. Kaalukaim koondise mäng kuue aasta jooksul, ja näitame teisest poolajast! Kavas oli muide ees Hercule Poirot seriaali kordus, mida ei suudetud nihutada või erandkorras ära jätta. Me vaidlesime Kaljuveeri kabinetis sellel teemal üsna kõvasti ja ma lõpetasin a la sõnadega: „Kui kaalul oleks jalgpallikoondise mäng, meil poleemikat poleks. Siis sa võitleks nui neljaks.“ Ühtlasi sain aru, et suurtel aladel tehakse sporditoimetuse juhi tasandil põhjendamatult vahet ning on aeg kaabut kergitada.
Tulles tänasesse päeva, kordus absurdne olukord enne Tartu Ülikool/Rocki otsustavat eurosarja play-off mängu. Rahvusringhäälingu sporditoimetus ei rääkinud mängueelsel õhtul eetris olnud uudistes Rocki suurmängust silpigi. Absurd. Tegu ei ole erakanaliga, kes räägib, millest tahab, vaid rahvusringhäälinguga. Mõelgem ja kujutagem ette, kui mõni jalgpalliklubi olnuks samas olukorras. Nädal aega uudiseid ette ja taha, miinimum. Võin mürki võtta.
Need on vaid kaks pisikest episoodi tormises meres, kui rämedalt ja silmagi pilgutamata suurtel ja Eesti spordisõbrale olulistel aladel vahet tehakse. Ja nüüd, kui ma loen ja kuulen, et ETV on kogu aeg tahtnud esimeseks partneriks korvpalli, siis see on puhtal kujul häma. Korvpalli tahetakse, aga selleks, et linnuke kirja saada, mitte sisulises mõttes. Ja läbirääkimised on käinud kogu aeg jõupositsioonilt, partneriga lõpuni arvestamata. Kellel on selg sirge, lähebki mujale, ehkki ka korvpalliliidu esimene valik oleks, ma kujutan ette, ETV. Reklaami näitamise keeld kogu asja juures on vaid üks tahk, mida annab mingis võtmes kindlasti siluda. Eelkõige peab tahtmist olema!
Uskuge, mul ei ole jalgpalli vastu mitte karvavõrdki. Olen ise noorena mänginud ja mängin siiani harrastajate tasemel, mu poeg mängib - see on niinimetatud maailmasport. Aga inimestel on taluvuse piir. Kallutatust, võiks kohati isegi öelda räiget kallutatust, on ETV sporditoimetuses pikki aastaid. Kes ei märka, see lihtsalt ei taha seda märgata.
Mis puudutab mainekujundusse, siis mis on Eesti jalgpalliliiga mängude näitamine? Puhtal kujul jalgpalli mainekujundus, küsige jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku käest, kui ei usu.
Ja veel. Ma pole mingi sõber Margus Allikmaaga või tema seisukohtade kaitsja. Meil on varasemalt mõne projektiga seoses kirjavahetused olnud, aga pigem kriitilist laadi. Veel vähem himustan ma kellegi kohta. Lihtsalt mõnikord tuleb hingelt ära öelda, siis on endal kergem ja võib olla ka mõne teise inimese silmavaade avardub. Pead ei ole kohane liiva alla peita.
