Film põhineb autorile lekitatud suurearvulisest verenäitude kogumikust. Paljude suusatajate verenäitude kõikumised olevat nii kahtlased, et viitavad ulatuslikule veredopingu kasutamisele mitmetes juhtivates suusariikides.

"Salt Lake Citys oli 12 suusatajat, kellel olid kohutavalt kõrged verenäidud. Seal oli kaks norrakat, seal olid ka eestlased, samuti soomlased. Võib öelda, et kõigi Eesti tippsuusatajate 2000-ndate alguse verenäidud viitavad veredopingule mingil moel. Ma ei taha nimesid nimetada, aga võib öelda, et kõigil olid veidrad verenäidud, mille puhul võib kahtlustada, et nad kasutasid dopingut," ütles telekanali SVT korrespondent ja dokumentaalfilmi autor Hasse Svens.

Kui "Pealtnägija" esimest korda Jaak Maele filmi näitas, ütles Eesti suusaliidu peasekretär: "Reaktsioonid on suhteliselt mõtlemapanevad ja tõsised. Minu jaoks on see asi väga selgelt tänasel päeval poolik. Paluks siis ametlikku dokumenti ja kinnitust. See Exceli tabel oli lihtsalt kolm tulpa numbreid ja kuupäevi. Mis see number seal tähendab, seda seal ei olnudki."

Saatejuht Mihkel Kärmas küsis Maelt üle, kas ta ei ole päris kindlasti kasutanud selliseid vereülekandmise meetodeid, nagu selles filmis kirjutatakse. "Ei," vastas Mae.

Dopingufilmi autor ütles veel, et verenäitude põhjal on liiga keeruline dopingupatuseid lõplikult rajalt maha võtta, kuid ei saa öelda, et FIS ja WADA poleks nendele näitudele reageerinud. Nimelt nagu filmist selgub, saigi selle "superandmebaasi" põhjal alguse tänaseks päevavalgele tulnud nõiajaht Šmigun-Vähi Torino olümpia proovidele.

"Juba enne, kui ma teadsin, et Torino proovid võetakse uuesti analüüsi, nägin, et Šmiguni verenäidud on samuti üsna kõikuvad ja ebanormaalsed," ütles Svens.

Maelt küsiti, kas ta on veendunud, et selles suhteliselt kauges minevikus kaevamisega ei tule välja midagi, mis "hammustaks piltlikult öeldes Eesti suusatajaid tagumikust". Mae vastas: "Eks seda näitab aeg. Tänasel päeval üks süüdistus on ju õhus. Eks seda näitab aeg ja nende töö."