Minu meeskonna kahe liidermängija lahkumine enne hooaja otsustavaid mänge tõmbab loomulikult meie ambitsioone sel kevadel madalamaks, aga omal huvitaval moel muudab töö hoopis põnevamaks.

Ma olen lepinguid sõlmides alati jätnud mängijatele variandi hooaja keskel välismaale lahkuda, ei ole tahtnud kätt ette panna. See on minu tööstiil. Mingis mõttes on see ka alati olnud tunnustus meie tegemistele, kui nad siit edasi kõrgemale lähevad.

Muidugi ei hüppa ma rõõmust nende lahkumise üle, aga nii Raidul kui ka Gregory’l avanesid võimalused, millega meil polnud võimalik konkureerida. Neile pakuti häid summasid. Nad tegid oma töö meie juures täiega, me oleme olnud tublid nii eurosarjas kui ka koduses liigas.

Muidugi võinuks Gregory jääda, kui me suutnuks maksta samasugust palka, aga meil ei ole seda raha. Ütlesin talle poolnaljaga: “2500 saad, panen 1000 juurde.”

Ta raputas pead: “Treener, mul on kolm last kodus, pakutakse 6500.”

Tõsi, oma stiili juures pean kogu aeg olema valmis võimaluseks, et keegi lahkub. Ka Giedrius Gustasel oli kolm nädalat tagasi võimalus minna Ukrainasse ja ma olin selleks juba täiesti valmis. Aga Ukrainas on hetkel ajad, nagu on, ja ta on endiselt meiega, rahulolev ja meil on juba juttu olnud ka järgmisest hooajast.

Olen ka avalikult jõudnud öelda, et kuigi pole lahkumiste üle rõõmus, siis mingis mõttes oli see ka klubi jaoks kergendus – seda raha, mis neile veel hooaja jooksul tulnuks maksta, pidanuksime alles kokku ajama. Ma ei salga– eurosarjas osalemine muutis nii meie mängulise vastupidavuse kui ka rahadega toimetuleku raskeks. Üleeilse seisuga ei olnud mul kahe lahkuja ees võlgasid, aga ei välista üldse, et oleksime pidanud veel pärast hooaja lõppu rahaasju klaarima.

Kui publikule paistab meie tööst välja platsil toimuv ja taustalt aimatakse veel treeningtööd, siis kogu aeg käib samal ajal ka eelarvesse vahendite otsimine. See läheb iga aastaga raskemaks. Mõni toetus on võib-olla jäänud väiksemaks, samas väljaminekud on tõusnud. Olgem ausad, tänavune mängijate kvaliteet – Keerles, Jenkins, Gustas ja nii edasi – on midagu muud kui mullu.

Samas ei kahetse ma kindlasti Euroopas-käiku. Mängisime Hollandi teise, Prantsusmaa esimese klubiga, seda kogemust ma tahtsin. Saime ka võita. Juba osalemiseks vajaliku deposiidi, 25 000 euro kokkukraapimise kohta saaks eraldi raamatu kirjutada – 5000 siit, 5000 sealt. Jõulude ajal saime selle tagasi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena